Vestmik

et Arsti juures   »   sv Hos läkaren

57 [viiskümmend seitse]

Arsti juures

Arsti juures

57 [femtiosju]

Hos läkaren

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti rootsi Mängi Rohkem
Mul on aeg arsti juures. J-g-h-r-e- läk--tid. J__ h__ e_ l________ J-g h-r e- l-k-r-i-. -------------------- Jag har en läkartid. 0
Mu aeg on kella kümneks. Ja- -ar--n --kar--d -----an ---. J__ h__ e_ l_______ k______ t___ J-g h-r e- l-k-r-i- k-o-k-n t-o- -------------------------------- Jag har en läkartid klockan tio. 0
Kuidas on teie nimi? H-- --r-namnet? H__ v__ n______ H-r v-r n-m-e-? --------------- Hur var namnet? 0
Palun võtke ootetoas istet. V-- s--g----c---a -l--------n-ru--et. V__ s_ g__ o__ t_ p____ i v__________ V-r s- g-d o-h t- p-a-s i v-n-r-m-e-. ------------------------------------- Var så god och ta plats i väntrummet. 0
Arst tuleb kohe. Dok--r- --m--- -----. D______ k_____ s_____ D-k-o-n k-m-e- s-a-t- --------------------- Doktorn kommer snart. 0
Kus te kindlustatud olete? V-r ä---i förs-----? V__ ä_ n_ f_________ V-r ä- n- f-r-ä-r-d- -------------------- Var är ni försäkrad? 0
Mis saan ma teie heaks teha? Vad-kan-ja--g--a-f-----? V__ k__ j__ g___ f__ e__ V-d k-n j-g g-r- f-r e-? ------------------------ Vad kan jag göra för er? 0
On teil valud? H-- ni smä--o-? H__ n_ s_______ H-r n- s-ä-t-r- --------------- Har ni smärtor? 0
Kus teil valutab? Va--gör--et---t? V__ g__ d__ o___ V-r g-r d-t o-t- ---------------- Var gör det ont? 0
Mul on pidevalt seljavalud. Ja--har ---tid on-----ygge-. J__ h__ a_____ o__ i r______ J-g h-r a-l-i- o-t i r-g-e-. ---------------------------- Jag har alltid ont i ryggen. 0
Mul on tihti peavalud. J-g-h-- -fta -u-ud--rk. J__ h__ o___ h_________ J-g h-r o-t- h-v-d-ä-k- ----------------------- Jag har ofta huvudvärk. 0
Mul on mõnikord kõhuvalud. Jag h-- o---i -ag-- ib--nd. J__ h__ o__ i m____ i______ J-g h-r o-t i m-g-n i-l-n-. --------------------------- Jag har ont i magen ibland. 0
Võtke palun ülakeha paljaks! Ta--v-er på-------op-en, --ck! T_ a_ e_ p_ ö___________ t____ T- a- e- p- ö-e-k-o-p-n- t-c-! ------------------------------ Ta av er på överkroppen, tack! 0
Heitke palun voodile! Var-sn-ll --h--ägg e--p--bri--e-! V__ s____ o__ l___ e_ p_ b_______ V-r s-ä-l o-h l-g- e- p- b-i-s-n- --------------------------------- Var snäll och lägg er på britsen! 0
Vererõhk on korras. Blo--r--ket-ä----rmalt. B__________ ä_ n_______ B-o-t-y-k-t ä- n-r-a-t- ----------------------- Blodtrycket är normalt. 0
Ma teen teile süsti. J-g --r e--en sprut-. J__ g__ e_ e_ s______ J-g g-r e- e- s-r-t-. --------------------- Jag ger er en spruta. 0
Ma annan teile tablette. Ja---e---r t-blette-. J__ g__ e_ t_________ J-g g-r e- t-b-e-t-r- --------------------- Jag ger er tabletter. 0
Ma annan teile apteegi jaoks retsepti. Ja--ger ----tt---c-p--fö--a-o-e--t. J__ g__ e_ e__ r_____ f__ a________ J-g g-r e- e-t r-c-p- f-r a-o-e-e-. ----------------------------------- Jag ger er ett recept för apoteket. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + rootsi (1-100) MP3 rootsi (1-100)
Videot ei leitud!

Pikad sõnad, lühikesed sõnad

Sõna pikkus sõltub selle sisu informatiivsusest. Nii väidab üks Ameerikas tehtud uuring. Teadlased hindasid kümne erineva Euroopa keele sõnu. Seda tehti arvuti abiga. Arvuti analüüsis erinevaid sõnu vastava programmiga. Valemi abil arvutati sõnade sisu informatiivsust. Tulemused olid selged. Mida lühem on sõna, seda vähem on selles teavet. Huvitaval kombel kasutame me lühemaid sõnu rohkem kui pikki. Põhjus võib peituda keele tõhususes. Kui me räägime, keskendume me kõige olulisemale. Seega vähese sisuga sõnad ei pea olema pikad. See tagab, et me ei kuluta liiga palju aega ebaolulistele asjadele. Pikkuse ja sisu vastastikkusel sõltuvusel on veel üks eelis. Nii jääb lause informatiivne sisu alati samaks. See tähendab, et me ütleme teatud aja jooksul samas mahus teavet. Näiteks saame me kasutada vaid mõnda pikka sõna. Aga lühikesi sõnu saame me kasutada palju rohkem. See ei ole tähtis, millised sõnad me valime: informatiivne sisu jääb samaks. Selle tulemusena on meie kõnel järjepidev rütm. Ja nii on kuulajal meid lihtsam jälgida. Kui informatsiooni hulk pidevalt muutuks, oleks seda raske hoomata. Kuulajad ei suudaks meie kõnega kohaneda. Seega arusaamine muutuks raskendatuks. Seega, kes tahab end võimalikult hästi arusaadavaks teha, peaks kasutama lühikesi sõnu. Sest lühikesi sõnu on lihtsam mõista kui pikki. Niisiis järgi põhimõtet: Keep It Short and Simple! (tõlge: Räägi lihtsalt ja lühidalt!) Kokkuvõtvalt KISS!