Vestmik

et midagi paluma   »   sv be om något

74 [seitsekümmend neli]

midagi paluma

midagi paluma

74 [sjuttiofyra]

be om något

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti rootsi Mängi Rohkem
Kas te saaksite mul juukseid lõigata? K-n--i kl-ppa m-tt -år? K__ n_ k_____ m___ h___ K-n n- k-i-p- m-t- h-r- ----------------------- Kan ni klippa mitt hår? 0
Mitte liiga lühikeseks, palun. I--e--ö- -or-, --c-. I___ f__ k____ t____ I-t- f-r k-r-, t-c-. -------------------- Inte för kort, tack. 0
Veidi lühemaks, palun. Li-et -ort-re, ta-k. L____ k_______ t____ L-t-t k-r-a-e- t-c-. -------------------- Litet kortare, tack. 0
Kas te saaksite need pildid ilmutada? K-n-ni f--mk-l-- b-ld--n-? K__ n_ f________ b________ K-n n- f-a-k-l-a b-l-e-n-? -------------------------- Kan ni framkalla bilderna? 0
Fotod on CD-plaadil. Fot--- är ---cd:n. F_____ ä_ p_ c____ F-t-n- ä- p- c-:-. ------------------ Fotona är på cd:n. 0
Fotod on fotoaparaadis. F-ton--ä- i---m-ran. F_____ ä_ i k_______ F-t-n- ä- i k-m-r-n- -------------------- Fotona är i kameran. 0
Kas te saaksite seda kella parandada? Kan -i -ep-rer--k-oc-a-? K__ n_ r_______ k_______ K-n n- r-p-r-r- k-o-k-n- ------------------------ Kan ni reparera klockan? 0
Klaas on katki. Gla-e- ä- -ö-de-. G_____ ä_ s______ G-a-e- ä- s-n-e-. ----------------- Glaset är sönder. 0
Patarei on tühi. Ba--e-i-- är ---t. B________ ä_ s____ B-t-e-i-t ä- s-u-. ------------------ Batteriet är slut. 0
Saaksite te seda särki triikida? K-n-ni --r--a -k---t-n? K__ n_ s_____ s________ K-n n- s-r-k- s-j-r-a-? ----------------------- Kan ni stryka skjortan? 0
Saaksite te need püksid pesta? K----i----a--en----xo--a? K__ n_ g___ r___ b_______ K-n n- g-r- r-n- b-x-r-a- ------------------------- Kan ni göra rent byxorna? 0
Saaksite te need kingad parandada? K-- n- -e---er- skor--? K__ n_ r_______ s______ K-n n- r-p-r-r- s-o-n-? ----------------------- Kan ni reparera skorna? 0
Saaksite te mulle tuld anda? K-n----g--mi-----? K__ n_ g_ m__ e___ K-n n- g- m-g e-d- ------------------ Kan ni ge mig eld? 0
Kas teil on tikke või välgumihklit? Har -i ---dsti-k-r ---e- ----ä--are? H__ n_ t__________ e____ e_ t_______ H-r n- t-n-s-i-k-r e-l-r e- t-n-a-e- ------------------------------------ Har ni tändstickor eller en tändare? 0
Kas teil on tuhatoosi? Ha--n- -n a---o--? H__ n_ e_ a_______ H-r n- e- a-k-o-p- ------------------ Har ni en askkopp? 0
Suitsetate te sigareid? Rö-er ni ------? R____ n_ c______ R-k-r n- c-g-r-? ---------------- Röker ni cigarr? 0
Suitsetate te sigarette? Rö-e---i-c-ga--tte-? R____ n_ c__________ R-k-r n- c-g-r-t-e-? -------------------- Röker ni cigaretter? 0
Suitsetate te piipu? R-k-r ni-pipa? R____ n_ p____ R-k-r n- p-p-? -------------- Röker ni pipa? 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + rootsi (1-100) MP3 rootsi (1-100)
Videot ei leitud!

Õppimine ja lugemine

Õppimine ja lugemine kuuluvad kokku. Muidugi, on see eriti tõsi, kui õppida võõrkeeli. Kes tahab õppida uut keelt, peab palju lugema. Lugedes võõrkeelset kirjandust töötleme me terveid lauseid. Meie aju õpib sõnavara ja grammatikat kontekstis. See aitab uut sisu kergemini meelde jätta. Meie mälul on üksikuid sõnu raskem meeles pidada. Lugedes õpime, millised tähendused sõnadel võivad olla. Selle tulemusena tekib meil uue keele taju. Loomulikultei tohi võõrkeelne kirjandus liiga keeruline olla. Kaasaegsed ja kriminovellid on tihti meelelahutuslikud. Päevalehtedel on see eelis, et nad on alati päevakohased. Õppimiseks sobivad ka lasteraamatud ja koomiksid. Pildid hõlbustada uuest keelest arusaamist. Sõltumata sellest, millise kirjanduse valid - see peaks olema lõbus! Et keel oleks mitmekesine, peaks loos palju juhtuma. Kui sa ei leia midagi erilist, võid kasutada ka septsiaalseid õpikuid. Algajatele mõeldud lihtsate tekstidega raamatuid on palju. Kasuta lugemisel sõnaraamatut. Kui sa ei tea sõna tähendust, vaata see sõnaraamatust järele. Lugemine aktiveerib meie aju ja me suudame uusi asju õppida kiiremini. Kogu kõik sõnad, mida sa ei tea, ühte faili kokku. Sel moel võid antud sõnu alati üle vaadata. Abiks on ka, kui võõrad sõnad tekstis alla joonida. Siis tunnete need järgmine kord kohe ära. Su edusammud tulevad palju kiiremini, kui loed iga päev võõrkeelset teksti. Meie aju õpib kiiresti uut keelt imiteerima. Võib juhtuda, et lõpuks hakkad võõrkeeles isegi mõtlema...