Vestmik

et Sisseostud   »   sv Gå och handla

54 [viiskümmend neli]

Sisseostud

Sisseostud

54 [femtiofyra]

Gå och handla

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti rootsi Mängi Rohkem
Ma sooviks kinki osta. J-g -k-ll- --l-a---p- -n p-e--n-. J__ s_____ v____ k___ e_ p_______ J-g s-u-l- v-l-a k-p- e- p-e-e-t- --------------------------------- Jag skulle vilja köpa en present. 0
Kuid midagi, mis poleks liialt kallis. M-- inget s-m-är--ö------. M__ i____ s__ ä_ f__ d____ M-n i-g-t s-m ä- f-r d-r-. -------------------------- Men inget som är för dyrt. 0
Võib-olla käekott? K-n--e----hand--s--? K_____ e_ h_________ K-n-k- e- h-n-v-s-a- -------------------- Kanske en handväska? 0
Millist värvi te soovite? V-l--n-fä-g ---l-e--- -i-ja-ha? V_____ f___ s_____ n_ v____ h__ V-l-e- f-r- s-u-l- n- v-l-a h-? ------------------------------- Vilken färg skulle ni vilja ha? 0
Musta, pruuni või valget? Svar----ru--eller v-t? S_____ b___ e____ v___ S-a-t- b-u- e-l-r v-t- ---------------------- Svart, brun eller vit? 0
Suurt või väikest? E--------lle---n ----n? E_ s___ e____ e_ l_____ E- s-o- e-l-r e- l-t-n- ----------------------- En stor eller en liten? 0
Tohin ma seda korra vaadata? F-r---g-s- -å -en -är? F__ j__ s_ p_ d__ d___ F-r j-g s- p- d-n d-r- ---------------------- Får jag se på den där? 0
Kas see on nahast? Ä--de--a- l--er? Ä_ d__ a_ l_____ Ä- d-n a- l-d-r- ---------------- Är den av läder? 0
Või on ta kunstmaterjalist? E---- -r-de---------tl-d-r? E____ ä_ d__ a_ k__________ E-l-r ä- d-n a- k-n-t-ä-e-? --------------------------- Eller är den av konstläder? 0
Nahast loomulikult. Av--äd-- nat--li-tvis. A_ l____ n____________ A- l-d-r n-t-r-i-t-i-. ---------------------- Av läder naturligtvis. 0
See on äärmiselt kvaliteetne. D-t--r en-s-r-kil- -r- --a-it-t. D__ ä_ e_ s_______ b__ k________ D-t ä- e- s-r-k-l- b-a k-a-i-e-. -------------------------------- Det är en särskilt bra kvalitet. 0
Ja käekott on tõesti seda hinda väärt. O---h-n-v-skan ä- v------e------et------ä-d. O__ h_________ ä_ v________ m_____ p________ O-h h-n-v-s-a- ä- v-r-l-g-n m-c-e- p-i-v-r-. -------------------------------------------- Och handväskan är verkligen mycket prisvärd. 0
See meeldib mulle. Jag-ty------m d--. J__ t_____ o_ d___ J-g t-c-e- o- d-n- ------------------ Jag tycker om den. 0
Ma võtan selle. J-g-----d--. J__ t__ d___ J-g t-r d-n- ------------ Jag tar den. 0
Kas ma saan seda hiljem ümber vahetada? Ka- -ag eve----llt --ta-d--? K__ j__ e_________ b___ d___ K-n j-g e-e-t-e-l- b-t- d-n- ---------------------------- Kan jag eventuellt byta den? 0
Loomulikult. S-äl---art. S__________ S-ä-v-l-r-. ----------- Självklart. 0
Me pakime ta kingina ära. V- s-år-in--en--om p-----t. V_ s___ i_ d__ s__ p_______ V- s-å- i- d-n s-m p-e-e-t- --------------------------- Vi slår in den som present. 0
Kassa on sealpool. D-------a är-----a-. D__ b____ ä_ k______ D-r b-r-a ä- k-s-a-. -------------------- Där borta är kassan. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + rootsi (1-100) MP3 rootsi (1-100)
Videot ei leitud!

Kes mõistab keda?

Maailmas on umbes 7 miljardit inimest. Neil kõigil on keel. Kahjuks ei ole see alati sama keel. Seega peame teiste rahvustega suhtlemiseks õppima keeli. See on sageli väga raske. Kuid on keeli, mis on üksteisega väga sarnased. Nende rääkijad mõistavad üksteist ilma teise keelt õppimata. Seda nähtust nimetatakse vastastikuseks mõistmiseks . Kusjuures eristatakse kahte võimalust. Esimene variant on suuline vastastikune arusaadavus. Sel juhul mõistavad kõnelejad üksteist rääkides. Samas ei mõsita nad teise keele kirjutatud vormi. Keeltel on erinevad kirjakeele vormid. Näiteks võib tuua hindi ja urdu keele. Teine võimalus on kirjalik vastastikune arusaadavus. Sellisel juhul mõistetakse teise keele kirjavormi. Samas üksteisega rääkides, ei mõista nad üksteist. Põhjuseks on kahe keele väga erinev hääldus. Saksa ja Hollandi keel on sellises suhtes. Väga lähedases suguluses olevatel keeltel esineb mõlemat varianti. See tähendab, et nad mõistavad üksteist nii kõnes kui kirjas. Siin võib tuua näiteks vene ja ukraina keele või tai ja laose keele. Kuid on olemas ka asümmeetriline vastastikune arusaadavus. Sellisel juhul mõistavad kõnelejad üksteist erineval määral. Portugallased saavad hispaanlastest aru paremini kui hispaanlased portugallastest. Austerlased mõistavad sakslasi paremini kui vastupidi. Antud näidetes on takistuseks dialektid. Kes tõesti tahab häid vestluseid pidada, peavad õppima midagi uut ...