Vestmik

et Sisseostud   »   de Einkaufen

54 [viiskümmend neli]

Sisseostud

Sisseostud

54 [vierundfünfzig]

Einkaufen

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti saksa Mängi Rohkem
Ma sooviks kinki osta. Ich--ö-h-e -----e--h-n---a--en. I__ m_____ e__ G_______ k______ I-h m-c-t- e-n G-s-h-n- k-u-e-. ------------------------------- Ich möchte ein Geschenk kaufen. 0
Kuid midagi, mis poleks liialt kallis. A-er---c-ts--llz----ueres. A___ n_____ a____ T_______ A-e- n-c-t- a-l-u T-u-r-s- -------------------------- Aber nichts allzu Teueres. 0
Võib-olla käekott? Vie-leic-- -i-- H-----s-he? V_________ e___ H__________ V-e-l-i-h- e-n- H-n-t-s-h-? --------------------------- Vielleicht eine Handtasche? 0
Millist värvi te soovite? Wel--e F--be-mö---en -ie? W_____ F____ m______ S___ W-l-h- F-r-e m-c-t-n S-e- ------------------------- Welche Farbe möchten Sie? 0
Musta, pruuni või valget? S---a-z-----un od---weiß? S_______ b____ o___ w____ S-h-a-z- b-a-n o-e- w-i-? ------------------------- Schwarz, braun oder weiß? 0
Suurt või väikest? E-n----o-e o--- --------i--? E___ g____ o___ e___ k______ E-n- g-o-e o-e- e-n- k-e-n-? ---------------------------- Eine große oder eine kleine? 0
Tohin ma seda korra vaadata? D-r--i-- d-e----al ---e-? D___ i__ d____ m__ s_____ D-r- i-h d-e-e m-l s-h-n- ------------------------- Darf ich diese mal sehen? 0
Kas see on nahast? I-t die-aus-L--e-? I__ d__ a__ L_____ I-t d-e a-s L-d-r- ------------------ Ist die aus Leder? 0
Või on ta kunstmaterjalist? Od-- ist d-e--u- -u----to-f? O___ i__ d__ a__ K__________ O-e- i-t d-e a-s K-n-t-t-f-? ---------------------------- Oder ist die aus Kunststoff? 0
Nahast loomulikult. A-s ---er nat-r-ic-. A__ L____ n_________ A-s L-d-r n-t-r-i-h- -------------------- Aus Leder natürlich. 0
See on äärmiselt kvaliteetne. D---i-t -i-e b---n---- --t- Q-al--ät. D__ i__ e___ b________ g___ Q________ D-s i-t e-n- b-s-n-e-s g-t- Q-a-i-ä-. ------------------------------------- Das ist eine besonders gute Qualität. 0
Ja käekott on tõesti seda hinda väärt. U-- d-e---nd--s-he --- -----------hr ----s-e-t. U__ d__ H_________ i__ w_______ s___ p_________ U-d d-e H-n-t-s-h- i-t w-r-l-c- s-h- p-e-s-e-t- ----------------------------------------------- Und die Handtasche ist wirklich sehr preiswert. 0
See meeldib mulle. Die----ällt--ir. D__ g______ m___ D-e g-f-l-t m-r- ---------------- Die gefällt mir. 0
Ma võtan selle. D-- neh-- ---. D__ n____ i___ D-e n-h-e i-h- -------------- Die nehme ich. 0
Kas ma saan seda hiljem ümber vahetada? K-nn-i-h--i- ev--tuell ---ausch-n? K___ i__ d__ e________ u__________ K-n- i-h d-e e-e-t-e-l u-t-u-c-e-? ---------------------------------- Kann ich die eventuell umtauschen? 0
Loomulikult. S-l-stve--t-n-lic-. S__________________ S-l-s-v-r-t-n-l-c-. ------------------- Selbstverständlich. 0
Me pakime ta kingina ära. Wi----ck-n---e a-- ----hen- ei-. W__ p_____ s__ a__ G_______ e___ W-r p-c-e- s-e a-s G-s-h-n- e-n- -------------------------------- Wir packen sie als Geschenk ein. 0
Kassa on sealpool. D--- dr-be--is----e-K---e. D___ d_____ i__ d__ K_____ D-r- d-ü-e- i-t d-e K-s-e- -------------------------- Dort drüben ist die Kasse. 0

Kes mõistab keda?

Maailmas on umbes 7 miljardit inimest. Neil kõigil on keel. Kahjuks ei ole see alati sama keel. Seega peame teiste rahvustega suhtlemiseks õppima keeli. See on sageli väga raske. Kuid on keeli, mis on üksteisega väga sarnased. Nende rääkijad mõistavad üksteist ilma teise keelt õppimata. Seda nähtust nimetatakse vastastikuseks mõistmiseks . Kusjuures eristatakse kahte võimalust. Esimene variant on suuline vastastikune arusaadavus. Sel juhul mõistavad kõnelejad üksteist rääkides. Samas ei mõsita nad teise keele kirjutatud vormi. Keeltel on erinevad kirjakeele vormid. Näiteks võib tuua hindi ja urdu keele. Teine võimalus on kirjalik vastastikune arusaadavus. Sellisel juhul mõistetakse teise keele kirjavormi. Samas üksteisega rääkides, ei mõista nad üksteist. Põhjuseks on kahe keele väga erinev hääldus. Saksa ja Hollandi keel on sellises suhtes. Väga lähedases suguluses olevatel keeltel esineb mõlemat varianti. See tähendab, et nad mõistavad üksteist nii kõnes kui kirjas. Siin võib tuua näiteks vene ja ukraina keele või tai ja laose keele. Kuid on olemas ka asümmeetriline vastastikune arusaadavus. Sellisel juhul mõistavad kõnelejad üksteist erineval määral. Portugallased saavad hispaanlastest aru paremini kui hispaanlased portugallastest. Austerlased mõistavad sakslasi paremini kui vastupidi. Antud näidetes on takistuseks dialektid. Kes tõesti tahab häid vestluseid pidada, peavad õppima midagi uut ...