Vestmik

et Omadussõnad 3   »   nl Bijvoeglijke naamwoorden 3

80 [kaheksakümmend]

Omadussõnad 3

Omadussõnad 3

80 [tachtig]

Bijvoeglijke naamwoorden 3

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti hollandi Mängi Rohkem
Tal on koer. Zij---ef--ee---ond. Z__ h____ e__ h____ Z-j h-e-t e-n h-n-. ------------------- Zij heeft een hond. 0
See koer on suur. De---n--is--r---. D_ h___ i_ g_____ D- h-n- i- g-o-t- ----------------- De hond is groot. 0
Tal on suur koer. Z-j h-----een---ot------. Z__ h____ e__ g____ h____ Z-j h-e-t e-n g-o-e h-n-. ------------------------- Zij heeft een grote hond. 0
Tal on maja. Zij----ft-ee- --i-. Z__ h____ e__ h____ Z-j h-e-t e-n h-i-. ------------------- Zij heeft een huis. 0
See maja on väike. H-- -u-- is------. H__ h___ i_ k_____ H-t h-i- i- k-e-n- ------------------ Het huis is klein. 0
Tal on väike maja. Zij--ee----en -l--- -u-s. Z__ h____ e__ k____ h____ Z-j h-e-t e-n k-e-n h-i-. ------------------------- Zij heeft een klein huis. 0
Ta elab hotellis. Hi--w--nt ----e- -ot--. H__ w____ i_ e__ h_____ H-j w-o-t i- e-n h-t-l- ----------------------- Hij woont in een hotel. 0
See hotell on odav. H-- -otel is g-edk-o-. H__ h____ i_ g________ H-t h-t-l i- g-e-k-o-. ---------------------- Het hotel is goedkoop. 0
Ta elab odavas hotellis. Hi-----n---n ee- --edk--p-----l. H__ w____ i_ e__ g_______ h_____ H-j w-o-t i- e-n g-e-k-o- h-t-l- -------------------------------- Hij woont in een goedkoop hotel. 0
Tal on auto. H-- --ef- --n --t-. H__ h____ e__ a____ H-j h-e-t e-n a-t-. ------------------- Hij heeft een auto. 0
See auto on kallis. De --t---s--u-r. D_ a___ i_ d____ D- a-t- i- d-u-. ---------------- De auto is duur. 0
Tal on kallis auto. H-j he-ft---n---r---ut-. H__ h____ e__ d___ a____ H-j h-e-t e-n d-r- a-t-. ------------------------ Hij heeft een dure auto. 0
Ta loeb romaani. H-j -e-st-ee---oman. H__ l____ e__ r_____ H-j l-e-t e-n r-m-n- -------------------- Hij leest een roman. 0
See romaan on igav. De --m-n-i----a-. D_ r____ i_ s____ D- r-m-n i- s-a-. ----------------- De roman is saai. 0
Ta loeb igavat romaani. Hij-lee-t -----a-ie r---n. H__ l____ e__ s____ r_____ H-j l-e-t e-n s-a-e r-m-n- -------------------------- Hij leest een saaie roman. 0
Ta vaatab filmi. Zij k--k---a-- -en fil-. Z__ k____ n___ e__ f____ Z-j k-j-t n-a- e-n f-l-. ------------------------ Zij kijkt naar een film. 0
See film on põnev. D---i-m-----pa--end. D_ f___ i_ s________ D- f-l- i- s-a-n-n-. -------------------- De film is spannend. 0
Ta vaatab põnevat filmi. Z-j kijk- -----e-- s---n-nd--fi-m. Z__ k____ n___ e__ s________ f____ Z-j k-j-t n-a- e-n s-a-n-n-e f-l-. ---------------------------------- Zij kijkt naar een spannende film. 0

Akadeemikute keel

Akadeemikute keel on omaette keel. Seda kasutatakse teatud aruteludes. Samuti kasutatakse antud keelt akadeemiliste publikatsioonide kirjutamisel. Varasemal ajal on eksisteerinud ka ühtsed akadeemilised keeled. Euroopa aladel domineeris akadeemilises maailmad väga kaua aega ladina keel. Tänapäeval on aga kõige olulisemaks akadeemiliseks keeleks inglise keel. Akadeemiline keel on üks tavakeele vormidest. Nad sisaldavad palju spetsiifilisi termineid. Kõige olulisemateks omadusteks on standardiseerimine ja formuleerimine. Mõned arvavad, et akadeemikud räägivad arusaamatult keeruliselt meelega. Kui miski on keeruline, tundub see kohe ka haritum. Samas keskendub akadeemiline maailm tihti just tõele. Seepärast peaks akadeemiline keel olema neutraalne. Ilustavas kõnes ei ole kohta retoorikale. Samas on liiga keerulisest keelest tuua palju näiteid. Ja tundub, et inimest huvitab keeruline keel! Uuringud näitavad, et me usaldame keerulist keelt rohkem. Katsealused pidid vastame mõnele küsimusele. Küsimustele tuli valida mitme variandi hulgast õige vastus. Mõned vastused olid sõnastatud lihtsalt, teised äärmiselt keerukalt Enamik katsealuseid valisid keerulisemad vastused. Kuid antud laused ei olnud üldse loogilised. Katsealulseid pettis keelekasutus. Kuigi lause sisu oli absurdne, avaldas keerukas sõnastus katsealustele muljet. Keeruka keelekasutusega tekst ei ole aga alati kunst. Inimene võib õppida väljendama lihtsat sisu väga keerukas keeles. Aga väljendada keerukat asja lihtsalt on hoopis teine lugu. Mõnikord on hoopis lihtne väga keeruline....