Vestmik

et Sisseostud   »   nl Winkelen

54 [viiskümmend neli]

Sisseostud

Sisseostud

54 [vierenvijftig]

Winkelen

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti hollandi Mängi Rohkem
Ma sooviks kinki osta. I- wi--g-a-- ee- ca-eaut---k-p--. I_ w__ g____ e__ c________ k_____ I- w-l g-a-g e-n c-d-a-t-e k-p-n- --------------------------------- Ik wil graag een cadeautje kopen. 0
Kuid midagi, mis poleks liialt kallis. M--r n--- iet- ----- -u-r-. M___ n___ i___ a_ t_ d_____ M-a- n-e- i-t- a- t- d-u-s- --------------------------- Maar niet iets al te duurs. 0
Võib-olla käekott? M-sschi-n-een h-n----? M________ e__ h_______ M-s-c-i-n e-n h-n-t-s- ---------------------- Misschien een handtas? 0
Millist värvi te soovite? Wel-e-kl-ur-w----u? W____ k____ w___ u_ W-l-e k-e-r w-l- u- ------------------- Welke kleur wilt u? 0
Musta, pruuni või valget? Z-art- ----n--- wit? Z_____ b____ o_ w___ Z-a-t- b-u-n o- w-t- -------------------- Zwart, bruin of wit? 0
Suurt või väikest? E---grote----een-k-ei-e? E__ g____ o_ e__ k______ E-n g-o-e o- e-n k-e-n-? ------------------------ Een grote of een kleine? 0
Tohin ma seda korra vaadata? Mag -k-deze--e-s---en? M__ i_ d___ e___ z____ M-g i- d-z- e-n- z-e-? ---------------------- Mag ik deze eens zien? 0
Kas see on nahast? Is die---n-l-er? I_ d__ v__ l____ I- d-e v-n l-e-? ---------------- Is die van leer? 0
Või on ta kunstmaterjalist? O---- di---a----n-t--o-? O_ i_ d__ v__ k_________ O- i- d-e v-n k-n-t-t-f- ------------------------ Of is die van kunststof? 0
Nahast loomulikult. V-- --e-, -at-u-lij-. V__ l____ n__________ V-n l-e-, n-t-u-l-j-. --------------------- Van leer, natuurlijk. 0
See on äärmiselt kvaliteetne. Dat--s een b-----der g--d- -w-l-te--. D__ i_ e__ b________ g____ k_________ D-t i- e-n b-j-o-d-r g-e-e k-a-i-e-t- ------------------------------------- Dat is een bijzonder goede kwaliteit. 0
Ja käekott on tõesti seda hinda väärt. E--de-ta---s---h----el-----de-i-. E_ d_ t__ i_ e___ h___ v_________ E- d- t-s i- e-h- h-e- v-o-d-l-g- --------------------------------- En de tas is echt heel voordelig. 0
See meeldib mulle. D-- v-nd--k ----. D__ v___ i_ m____ D-e v-n- i- m-o-. ----------------- Die vind ik mooi. 0
Ma võtan selle. D-e n--m ik. D__ n___ i__ D-e n-e- i-. ------------ Die neem ik. 0
Kas ma saan seda hiljem ümber vahetada? K-- -k -e- eve-t--el --i-e-? K__ i_ h__ e________ r______ K-n i- h-m e-e-t-e-l r-i-e-? ---------------------------- Kan ik hem eventueel ruilen? 0
Loomulikult. V-n-elfsp---end. V_______________ V-n-e-f-p-e-e-d- ---------------- Vanzelfsprekend. 0
Me pakime ta kingina ära. Wij--ak--n --m -ls -a--a--i-. W__ p_____ h__ a__ c_____ i__ W-j p-k-e- h-m a-s c-d-a- i-. ----------------------------- Wij pakken hem als cadeau in. 0
Kassa on sealpool. D--r-is--e ka---. D___ i_ d_ k_____ D-a- i- d- k-s-a- ----------------- Daar is de kassa. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + hollandi (1-100) MP3 hollandi (1-100)
Videot ei leitud!

Kes mõistab keda?

Maailmas on umbes 7 miljardit inimest. Neil kõigil on keel. Kahjuks ei ole see alati sama keel. Seega peame teiste rahvustega suhtlemiseks õppima keeli. See on sageli väga raske. Kuid on keeli, mis on üksteisega väga sarnased. Nende rääkijad mõistavad üksteist ilma teise keelt õppimata. Seda nähtust nimetatakse vastastikuseks mõistmiseks . Kusjuures eristatakse kahte võimalust. Esimene variant on suuline vastastikune arusaadavus. Sel juhul mõistavad kõnelejad üksteist rääkides. Samas ei mõsita nad teise keele kirjutatud vormi. Keeltel on erinevad kirjakeele vormid. Näiteks võib tuua hindi ja urdu keele. Teine võimalus on kirjalik vastastikune arusaadavus. Sellisel juhul mõistetakse teise keele kirjavormi. Samas üksteisega rääkides, ei mõista nad üksteist. Põhjuseks on kahe keele väga erinev hääldus. Saksa ja Hollandi keel on sellises suhtes. Väga lähedases suguluses olevatel keeltel esineb mõlemat varianti. See tähendab, et nad mõistavad üksteist nii kõnes kui kirjas. Siin võib tuua näiteks vene ja ukraina keele või tai ja laose keele. Kuid on olemas ka asümmeetriline vastastikune arusaadavus. Sellisel juhul mõistavad kõnelejad üksteist erineval määral. Portugallased saavad hispaanlastest aru paremini kui hispaanlased portugallastest. Austerlased mõistavad sakslasi paremini kui vastupidi. Antud näidetes on takistuseks dialektid. Kes tõesti tahab häid vestluseid pidada, peavad õppima midagi uut ...