Vestmik

et Restoranis 2   »   no På restaurant 2

30 [kolmkümmend]

Restoranis 2

Restoranis 2

30 [tretti]

På restaurant 2

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti norra Mängi Rohkem
Üks õunamahl, palun. E---p--j---e----kk. E_ e_________ t____ E- e-l-j-i-e- t-k-. ------------------- En eplejuice, takk. 0
Üks limonaad, palun. En-----, takk. E_ b____ t____ E- b-u-, t-k-. -------------- En brus, takk. 0
Üks tomatimahl, palun. E---omatj-ice- -akk. E_ t__________ t____ E- t-m-t-u-c-, t-k-. -------------------- En tomatjuice, takk. 0
Ma võtaks meeleldi klaasi punast veini. J-- -il-gj---- h--et glas- r--v--. J__ v__ g_____ h_ e_ g____ r______ J-g v-l g-e-n- h- e- g-a-s r-d-i-. ---------------------------------- Jeg vil gjerne ha et glass rødvin. 0
Ma võtaks meeleldi klaasi valget veini. Jeg ----gjer-e -a e---lass hvi----. J__ v__ g_____ h_ e_ g____ h_______ J-g v-l g-e-n- h- e- g-a-s h-i-v-n- ----------------------------------- Jeg vil gjerne ha et glass hvitvin. 0
Ma võtaks meeleldi klaasi šampust. Jeg--il -j--n- -- -- --ask--mus-------. J__ v__ g_____ h_ e_ f_____ m__________ J-g v-l g-e-n- h- e- f-a-k- m-s-e-e-d-. --------------------------------------- Jeg vil gjerne ha en flaske musserende. 0
Meeldib sulle kala? Li-e- ---f--k? L____ d_ f____ L-k-r d- f-s-? -------------- Liker du fisk? 0
Meeldib sulle loomaliha? L------u ----kj--t? L____ d_ o_________ L-k-r d- o-s-k-ø-t- ------------------- Liker du oksekjøtt? 0
Meeldib sulle sealiha? L---- du -v-n? L____ d_ s____ L-k-r d- s-i-? -------------- Liker du svin? 0
Ma sooviksin midagi ilma lihata. Jeg-vil -------ha---- ut-n-kj-tt. J__ v__ g_____ h_ n__ u___ k_____ J-g v-l g-e-n- h- n-e u-e- k-ø-t- --------------------------------- Jeg vil gjerne ha noe uten kjøtt. 0
Ma sooviksin köögiviljavalikut. Jeg vil gjer-e ---en -r-n----ta-ler-e-. J__ v__ g_____ h_ e_ g_________________ J-g v-l g-e-n- h- e- g-ø-n-a-t-l-e-k-n- --------------------------------------- Jeg vil gjerne ha en grønnsaktallerken. 0
Ma sooviksin midagi, millega ei lähe kaua aega. Je--v-l g-e-ne ha no---o---k----a--l-n- tid. J__ v__ g_____ h_ n__ s__ i___ t__ l___ t___ J-g v-l g-e-n- h- n-e s-m i-k- t-r l-n- t-d- -------------------------------------------- Jeg vil gjerne ha noe som ikke tar lang tid. 0
Soovite te seda riisiga? Vil -u ----is-til? V__ d_ h_ r__ t___ V-l d- h- r-s t-l- ------------------ Vil du ha ris til? 0
Soovite te seda nuudlitega? V------h- ----- t-l? V__ d_ h_ p____ t___ V-l d- h- p-s-a t-l- -------------------- Vil du ha pasta til? 0
Soovite te seda kartulitega? V-l-----a -o----r-t-l? V__ d_ h_ p______ t___ V-l d- h- p-t-t-r t-l- ---------------------- Vil du ha poteter til? 0
See ei maitse mulle. D-- -ma-er--kke----t. D__ s_____ i___ g____ D-t s-a-e- i-k- g-d-. --------------------- Det smaker ikke godt. 0
Toit on külm. M--e---- k-l-. M____ e_ k____ M-t-n e- k-l-. -------------- Maten er kald. 0
Ma ei tellinud seda. D-- -a- i-ke de- ----be-t----. D__ v__ i___ d__ j__ b________ D-t v-r i-k- d-t j-g b-s-i-t-. ------------------------------ Det var ikke det jeg bestilte. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + norra (1-100) MP3 norra (1-100)
Videot ei leitud!

Keel ja reklaamid

Reklaam esindab teatud vormis kommunikatsiooni. Ta soovib luua kontakti tootjate ja tarbijate vahel. Nagu igat tüüpi suhtluses on ka reklaamil pikk ajalugu. Poliitikud ja kõrtsid kasutasid reklaame juba antiikajal. Reklaami keeles kasutatakse kindlaid retoorikavõtteid. Kuna sellel on eesmärk ja on niisiis planeeritud kommunikatsioon. Meid kui tarbijaid tuleb teavitada; meie huvi tuleb püüda. Aga ennekõike peame me tahtma toodet ja seda siis osta. Seetõttu on tavaliselt reklaamikeel väga lihtne. Kasutatakse vähe sõnu ja lihtsakoelisi loosungeid. Siis peaks meie mälu suutma hästi säilitada kuulutuse sisu. Väga sageli kasutatakse teatud tüüpi sõnu nagu omadussõnu ja ülivõrret. Toodet kirjeldatakse kui eriti kasulikku. Seetõttu on reklaami keelt tavaliselt väga positiivne. Huvitaval kombel mõjutab reklaami keelt alati kohalik kultuur. See tähendab, et reklaami keel räägib meile palju erinevatest ühiskondadest. Tänapäeval domineerivad paljudes riikides mõisted nagu ‘ilu’ ja ‘noorus’. Sõnad ‘tulevik’ ja ‘turvalisus’ esinevad samuti tihti. Lääne ühiskondades on eriti populaarne inglise keel. Inglise keelt peetakse kaasaegseks ning rahvusvaheliseks. Seepärast mõjub antud keel hästi tehnikatoodete reklaamimisel. Romaani keeltest pärit sõnad tähistavad mõnulemist ja kirge. Eriti populaarne on neid kasutada toiduainete ja kosmeetika reklaamimisel. Dialektide kasutamisel soovitakse rõhutada kodumaiseid ja traditsioonilisi väärtusi. Toodete nimetused on sageli neologismid või välja mõeldud sõnad. Nad on tavaliselt tähenduseta, kuid meeldiva kõlaga. Kuid mõned tootenimetused suudavad ka tõelist karjääri teha! Üks tolmuimeja nimi on muutunud isegi tegusõnaks – to hoover ! (ing k. tolmu imema)
Kas sa teadsid?
Hollandi keel kuulub läänegermaani keelte gruppi. See tähendab, et see on lähedalt suguluses saksa ja inglise keelega. Hollandi keel on emakeeleks umbes 25 miljonile inimesele. Enamik nendest elab Hollandis ja Belgias. Aga ka Indoneesias ja Surinamel räägitakse hollandi keelt. See on sellepärast, et Holland oli varem koloniaalvõim. Sellega pani hollandi keel aluse erinevatele kreooli keeltele. Ka Lõuna-Aafrika afrikaansi keel tekkis hollandi keelest. See on germaani keeleperekonna noorim liige. Hollandi keelele on iseloomulikud paljud sõnad teistest keeltest. Varem oli eriti suur mõju prantsuse keelel. Ka saksa keelest võeti tihti sõnu üle. Juba mõningaid aastakümneid tuleb aina rohkem inglisekeelseid mõisteid juurde. Mõned inimesed kardavad seetõttu, et hollandi keel tulevikus täiesti haihtub.