Vestmik

et Restoranis 2   »   nn På restaurant 2

30 [kolmkümmend]

Restoranis 2

Restoranis 2

30 [tretti - tredve]

På restaurant 2

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti nynorsk Mängi Rohkem
Üks õunamahl, palun. E----p-e-us---- -- -nil-. E__ e_______ e_ d_ s_____ E-n e-l-j-s- e- d- s-i-l- ------------------------- Ein eplejus, er du snill. 0
Üks limonaad, palun. E-n-b-u-,-e- -u -----. E__ b____ e_ d_ s_____ E-n b-u-, e- d- s-i-l- ---------------------- Ein brus, er du snill. 0
Üks tomatimahl, palun. E-n-t--atj-s--e--d--s--l-. E__ t________ e_ d_ s_____ E-n t-m-t-u-, e- d- s-i-l- -------------------------- Ein tomatjus, er du snill. 0
Ma võtaks meeleldi klaasi punast veini. Eg-v-- g--r-- h- --t-g--s--a-d-in. E_ v__ g_____ h_ e__ g___ r_______ E- v-l g-e-n- h- e-t g-a- r-u-v-n- ---------------------------------- Eg vil gjerne ha eit glas raudvin. 0
Ma võtaks meeleldi klaasi valget veini. E- vil--j---e -a ei- --as----t-i-. E_ v__ g_____ h_ e__ g___ k_______ E- v-l g-e-n- h- e-t g-a- k-i-v-n- ---------------------------------- Eg vil gjerne ha eit glas kvitvin. 0
Ma võtaks meeleldi klaasi šampust. E----l -jer---h- ei-fl-ske-mu--era---. E_ v__ g_____ h_ e_ f_____ m__________ E- v-l g-e-n- h- e- f-a-k- m-s-e-a-d-. -------------------------------------- Eg vil gjerne ha ei flaske musserande. 0
Meeldib sulle kala? Lik-r ------k? L____ d_ f____ L-k-r d- f-s-? -------------- Likar du fisk? 0
Meeldib sulle loomaliha? L---r -u ----k--t? L____ d_ o________ L-k-r d- o-s-k-ø-? ------------------ Likar du oksekjøt? 0
Meeldib sulle sealiha? L-ka--d- -v--? L____ d_ s____ L-k-r d- s-i-? -------------- Likar du svin? 0
Ma sooviksin midagi ilma lihata. E- -il --er-e-h--nok---t-- -j-t. E_ v__ g_____ h_ n___ u___ k____ E- v-l g-e-n- h- n-k- u-a- k-ø-. -------------------------------- Eg vil gjerne ha noko utan kjøt. 0
Ma sooviksin köögiviljavalikut. E- vi- g-e--e ha--i- g-ønsak-re-t. E_ v__ g_____ h_ e__ g____________ E- v-l g-e-n- h- e-n g-ø-s-k-r-t-. ---------------------------------- Eg vil gjerne ha ein grønsaksrett. 0
Ma sooviksin midagi, millega ei lähe kaua aega. E----- ---rne -a--o-- --- i-k-e--e--l--g-tid. E_ v__ g_____ h_ n___ s__ i____ t__ l___ t___ E- v-l g-e-n- h- n-k- s-m i-k-e t-k l-n- t-d- --------------------------------------------- Eg vil gjerne ha noko som ikkje tek lang tid. 0
Soovite te seda riisiga? Vi--du--a-ri- -il? V__ d_ h_ r__ t___ V-l d- h- r-s t-l- ------------------ Vil du ha ris til? 0
Soovite te seda nuudlitega? Vil-d---a --st--t--? V__ d_ h_ p____ t___ V-l d- h- p-s-a t-l- -------------------- Vil du ha pasta til? 0
Soovite te seda kartulitega? V-l d-----p-t-----til? V__ d_ h_ p______ t___ V-l d- h- p-t-t-r t-l- ---------------------- Vil du ha poteter til? 0
See ei maitse mulle. Det-sm-----ikkje go-t. D__ s_____ i____ g____ D-t s-a-a- i-k-e g-d-. ---------------------- Det smakar ikkje godt. 0
Toit on külm. M-t---er--a-d. M____ e_ k____ M-t-n e- k-l-. -------------- Maten er kald. 0
Ma ei tellinud seda. D-t-v-r ikk-- d-t -g -i---. D__ v__ i____ d__ e_ t_____ D-t v-r i-k-e d-t e- t-n-a- --------------------------- Det var ikkje det eg tinga. 0

Keel ja reklaamid

Reklaam esindab teatud vormis kommunikatsiooni. Ta soovib luua kontakti tootjate ja tarbijate vahel. Nagu igat tüüpi suhtluses on ka reklaamil pikk ajalugu. Poliitikud ja kõrtsid kasutasid reklaame juba antiikajal. Reklaami keeles kasutatakse kindlaid retoorikavõtteid. Kuna sellel on eesmärk ja on niisiis planeeritud kommunikatsioon. Meid kui tarbijaid tuleb teavitada; meie huvi tuleb püüda. Aga ennekõike peame me tahtma toodet ja seda siis osta. Seetõttu on tavaliselt reklaamikeel väga lihtne. Kasutatakse vähe sõnu ja lihtsakoelisi loosungeid. Siis peaks meie mälu suutma hästi säilitada kuulutuse sisu. Väga sageli kasutatakse teatud tüüpi sõnu nagu omadussõnu ja ülivõrret. Toodet kirjeldatakse kui eriti kasulikku. Seetõttu on reklaami keelt tavaliselt väga positiivne. Huvitaval kombel mõjutab reklaami keelt alati kohalik kultuur. See tähendab, et reklaami keel räägib meile palju erinevatest ühiskondadest. Tänapäeval domineerivad paljudes riikides mõisted nagu ‘ilu’ ja ‘noorus’. Sõnad ‘tulevik’ ja ‘turvalisus’ esinevad samuti tihti. Lääne ühiskondades on eriti populaarne inglise keel. Inglise keelt peetakse kaasaegseks ning rahvusvaheliseks. Seepärast mõjub antud keel hästi tehnikatoodete reklaamimisel. Romaani keeltest pärit sõnad tähistavad mõnulemist ja kirge. Eriti populaarne on neid kasutada toiduainete ja kosmeetika reklaamimisel. Dialektide kasutamisel soovitakse rõhutada kodumaiseid ja traditsioonilisi väärtusi. Toodete nimetused on sageli neologismid või välja mõeldud sõnad. Nad on tavaliselt tähenduseta, kuid meeldiva kõlaga. Kuid mõned tootenimetused suudavad ka tõelist karjääri teha! Üks tolmuimeja nimi on muutunud isegi tegusõnaks – to hoover ! (ing k. tolmu imema)
Kas sa teadsid?
Hollandi keel kuulub läänegermaani keelte gruppi. See tähendab, et see on lähedalt suguluses saksa ja inglise keelega. Hollandi keel on emakeeleks umbes 25 miljonile inimesele. Enamik nendest elab Hollandis ja Belgias. Aga ka Indoneesias ja Surinamel räägitakse hollandi keelt. See on sellepärast, et Holland oli varem koloniaalvõim. Sellega pani hollandi keel aluse erinevatele kreooli keeltele. Ka Lõuna-Aafrika afrikaansi keel tekkis hollandi keelest. See on germaani keeleperekonna noorim liige. Hollandi keelele on iseloomulikud paljud sõnad teistest keeltest. Varem oli eriti suur mõju prantsuse keelel. Ka saksa keelest võeti tihti sõnu üle. Juba mõningaid aastakümneid tuleb aina rohkem inglisekeelseid mõisteid juurde. Mõned inimesed kardavad seetõttu, et hollandi keel tulevikus täiesti haihtub.