Vestmik

et Minevik 4   »   no Fortid 4

84 [kaheksakümmend neli]

Minevik 4

Minevik 4

84 [åttifire]

Fortid 4

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti norra Mängi Rohkem
lugema l-se l___ l-s- ---- lese 0
Ma lugesin. J-- --r l---. J__ h__ l____ J-g h-r l-s-. ------------- Jeg har lest. 0
Ma lugesin terve romaani läbi. Jeg h-r--es--he-- r-mane-. J__ h__ l___ h___ r_______ J-g h-r l-s- h-l- r-m-n-n- -------------------------- Jeg har lest hele romanen. 0
mõistma fors-å f_____ f-r-t- ------ forstå 0
Ma mõistsin. J-g h-r-fo-stå--. J__ h__ f________ J-g h-r f-r-t-t-. ----------------- Jeg har forstått. 0
Ma mõistsin tervet teksti. J-g--a--for---t- ---e teks---. J__ h__ f_______ h___ t_______ J-g h-r f-r-t-t- h-l- t-k-t-n- ------------------------------ Jeg har forstått hele teksten. 0
vastama sv--e s____ s-a-e ----- svare 0
Ma vastasin. Jeg-har-svar-. J__ h__ s_____ J-g h-r s-a-t- -------------- Jeg har svart. 0
Ma vastasin kõigile küsimustele. J-g -ar-----t på--l------r--å-en-. J__ h__ s____ p_ a___ s___________ J-g h-r s-a-t p- a-l- s-ø-s-å-e-e- ---------------------------------- Jeg har svart på alle spørsmålene. 0
Ma tean seda – ma teadsin seda. J-g v-t det --j---h-r-viss--de-. J__ v__ d__ – j__ h__ v____ d___ J-g v-t d-t – j-g h-r v-s-t d-t- -------------------------------- Jeg vet det – jeg har visst det. 0
Ma kirjutan seda – ma kirjutasin seda. J-g skr--er ----- --- ------re--- -e-. J__ s______ d__ – j__ h__ s______ d___ J-g s-r-v-r d-t – j-g h-r s-r-v-t d-t- -------------------------------------- Jeg skriver det – jeg har skrevet det. 0
Ma kuulan seda – ma kuulsin seda. J---h-re- -et –--eg h---hør--d--. J__ h____ d__ – j__ h__ h___ d___ J-g h-r-r d-t – j-g h-r h-r- d-t- --------------------------------- Jeg hører det – jeg har hørt det. 0
Ma toon selle ära – ma tõin selle ära. Je- h--ter de- – j---h---hen-et --t. J__ h_____ d__ – j__ h__ h_____ d___ J-g h-n-e- d-t – j-g h-r h-n-e- d-t- ------------------------------------ Jeg henter det – jeg har hentet det. 0
Ma toon selle – ma tõin selle. Je--br-nger d-t-–-j-- -ar b-a-t d-t. J__ b______ d__ – j__ h__ b____ d___ J-g b-i-g-r d-t – j-g h-r b-a-t d-t- ------------------------------------ Jeg bringer det – jeg har brakt det. 0
Ma ostan selle – ma ostsin selle. J-- -jøp----et-– jeg-ha- -jøpt det. J__ k_____ d__ – j__ h__ k____ d___ J-g k-ø-e- d-t – j-g h-r k-ø-t d-t- ----------------------------------- Jeg kjøper det – jeg har kjøpt det. 0
Ma ootan seda – ma ootasin seda. J-g --------r d-----j----ar----ven--t-det. J__ f________ d__ – j__ h__ f________ d___ J-g f-r-e-t-r d-t – j-g h-r f-r-e-t-t d-t- ------------------------------------------ Jeg forventer det – jeg har forventet det. 0
Ma seletan seda – ma seletasin seda. Jeg --rkl-r---d---– jeg h-r f---lart-det. J__ f________ d__ – j__ h__ f_______ d___ J-g f-r-l-r-r d-t – j-g h-r f-r-l-r- d-t- ----------------------------------------- Jeg forklarer det – jeg har forklart det. 0
Ma tunnen seda – ma tundsin seda. J-- --e-----d-t-–--e- ha- -j--- det. J__ k______ d__ – j__ h__ k____ d___ J-g k-e-n-r d-t – j-g h-r k-e-t d-t- ------------------------------------ Jeg kjenner det – jeg har kjent det. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + norra (1-100) MP3 norra (1-100)
Videot ei leitud!

Negatiivseid sõnu ei tõlgita emakeelde

Mitut keelt oskavad inimesed tõlgivad lugedes alateadlikult teksti oma emakeelde. See toimub automaatselt; see tähendab, et lugeja ise ei märka seda. Võiks öelda, et aju töötab nagu sünkroontõlk. Kuid ta ei tõlgi kõike! Üks uurimus on tõestanud, et ajul on nö sisemine filter. Filter otsustab, mida tõlkida. Ja tuleb välja, et filter ignoreerib teatud sõnu. Emakeelde ei tõlgita negatiivseid sõnu. Teadlased valisid katse tegemiseks hiina keelt emakeelena rääkivad inimesed. Kõik katsealused rääkisid teise keelena inglise keelt. Katsealused pidid hindama erinevaid ingliskeelseid sõnu. Antud sõnadel oli erinevad tundevarjundid. Seal hulgas oli positiivseid, negatiivseid ja neutraalseid mõisteid. Aju uuriti, kui katsealused antud sõnu lugesid. Teadlased mõõtsid nende aju aktiivsust. Nii said nad teada, kuidas aju sel ajal töötab. Sõnade tõlkimisel saadetakse ajusse signaale. See näitab, et aju on aktiivne. Samas ei näidanud katsealused üles mingit aktiivusust negatiivsete sõnade puhul. Tõlgiti vaid positiivseid ja neutraalseid sõnu. Veel pole teadlased selgust saanud, miks see nii on. Teoreetiliselt peab aju töötlema kõiki sõnu korraga. Samas võib olla, et filter annab kiirelt sõnadest ülevaate. Sõnu analüüsitakse juba võõrkeeles lugemise ajal. Kui sõna on negatiivne, siis on mälu blokeeritud. See tähendab, et ta ei suuda leida vastavat sõna oma emakeeles. Inimene ei ole sõnadele reageerimise osas nii tundlik. Võib-olla tahab aju neid kaitsta emotsionaalse šoki eest...