Vestmik

et midagi paluma   »   no be om noe

74 [seitsekümmend neli]

midagi paluma

midagi paluma

74 [syttifire]

be om noe

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti norra Mängi Rohkem
Kas te saaksite mul juukseid lõigata? Kan -u-kli--e-håret-mi--? K__ d_ k_____ h____ m____ K-n d- k-i-p- h-r-t m-t-? ------------------------- Kan du klippe håret mitt? 0
Mitte liiga lühikeseks, palun. Vennl--st-i-ke-fo- k-r-. V________ i___ f__ k____ V-n-l-g-t i-k- f-r k-r-. ------------------------ Vennligst ikke for kort. 0
Veidi lühemaks, palun. Li-- ko--er-, t-k-. L___ k_______ t____ L-t- k-r-e-e- t-k-. ------------------- Litt kortere, takk. 0
Kas te saaksite need pildid ilmutada? K-n d- f----al-- dis-- --ld-ne? K__ d_ f________ d____ b_______ K-n d- f-e-k-l-e d-s-e b-l-e-e- ------------------------------- Kan du fremkalle disse bildene? 0
Fotod on CD-plaadil. Bild-n- -r -å--Den. B______ e_ p_ C____ B-l-e-e e- p- C-e-. ------------------- Bildene er på CDen. 0
Fotod on fotoaparaadis. Bil-ene -- --ka----e-. B______ e_ i k________ B-l-e-e e- i k-m-r-e-. ---------------------- Bildene er i kameraet. 0
Kas te saaksite seda kella parandada? K-n -u-re-a---- ---n--kl----? K__ d_ r_______ d____ k______ K-n d- r-p-r-r- d-n-e k-o-k-? ----------------------------- Kan du reparere denne klokka? 0
Klaas on katki. Gl-s-et-er-knus-. G______ e_ k_____ G-a-s-t e- k-u-t- ----------------- Glasset er knust. 0
Patarei on tühi. B--te-i-- e- --m-. B________ e_ t____ B-t-e-i-t e- t-m-. ------------------ Batteriet er tomt. 0
Saaksite te seda särki triikida? Ka- du stry------ort-? K__ d_ s_____ s_______ K-n d- s-r-k- s-j-r-a- ---------------------- Kan du stryke skjorta? 0
Saaksite te need püksid pesta? K-n----re--e-b--sa? K__ d_ r____ b_____ K-n d- r-n-e b-k-a- ------------------- Kan du rense buksa? 0
Saaksite te need kingad parandada? Kan------pa--r--sk--n-? K__ d_ r_______ s______ K-n d- r-p-r-r- s-o-n-? ----------------------- Kan du reparere skoene? 0
Saaksite te mulle tuld anda? K-- du--- -eg-f-r? K__ d_ g_ m__ f___ K-n d- g- m-g f-r- ------------------ Kan du gi meg fyr? 0
Kas teil on tikke või välgumihklit? Ha- -u-f----i---- -lle- -n----hter? H__ d_ f_________ e____ e_ l_______ H-r d- f-r-t-k-e- e-l-r e- l-g-t-r- ----------------------------------- Har du fyrstikker eller en lighter? 0
Kas teil on tuhatoosi? Har--- -- a--e-ege-? H__ d_ e_ a_________ H-r d- e- a-k-b-g-r- -------------------- Har du et askebeger? 0
Suitsetate te sigareid? Rø--e- d- s--a-e-? R_____ d_ s_______ R-y-e- d- s-g-r-r- ------------------ Røyker du sigarer? 0
Suitsetate te sigarette? Røy-e---u--iga-et-er? R_____ d_ s__________ R-y-e- d- s-g-r-t-e-? --------------------- Røyker du sigaretter? 0
Suitsetate te piipu? Røy--r--u--ip-? R_____ d_ p____ R-y-e- d- p-p-? --------------- Røyker du pipe? 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + norra (1-100) MP3 norra (1-100)
Videot ei leitud!

Õppimine ja lugemine

Õppimine ja lugemine kuuluvad kokku. Muidugi, on see eriti tõsi, kui õppida võõrkeeli. Kes tahab õppida uut keelt, peab palju lugema. Lugedes võõrkeelset kirjandust töötleme me terveid lauseid. Meie aju õpib sõnavara ja grammatikat kontekstis. See aitab uut sisu kergemini meelde jätta. Meie mälul on üksikuid sõnu raskem meeles pidada. Lugedes õpime, millised tähendused sõnadel võivad olla. Selle tulemusena tekib meil uue keele taju. Loomulikultei tohi võõrkeelne kirjandus liiga keeruline olla. Kaasaegsed ja kriminovellid on tihti meelelahutuslikud. Päevalehtedel on see eelis, et nad on alati päevakohased. Õppimiseks sobivad ka lasteraamatud ja koomiksid. Pildid hõlbustada uuest keelest arusaamist. Sõltumata sellest, millise kirjanduse valid - see peaks olema lõbus! Et keel oleks mitmekesine, peaks loos palju juhtuma. Kui sa ei leia midagi erilist, võid kasutada ka septsiaalseid õpikuid. Algajatele mõeldud lihtsate tekstidega raamatuid on palju. Kasuta lugemisel sõnaraamatut. Kui sa ei tea sõna tähendust, vaata see sõnaraamatust järele. Lugemine aktiveerib meie aju ja me suudame uusi asju õppida kiiremini. Kogu kõik sõnad, mida sa ei tea, ühte faili kokku. Sel moel võid antud sõnu alati üle vaadata. Abiks on ka, kui võõrad sõnad tekstis alla joonida. Siis tunnete need järgmine kord kohe ära. Su edusammud tulevad palju kiiremini, kui loed iga päev võõrkeelset teksti. Meie aju õpib kiiresti uut keelt imiteerima. Võib juhtuda, et lõpuks hakkad võõrkeeles isegi mõtlema...