Vestmik

et Sisseostud   »   no Handle

54 [viiskümmend neli]

Sisseostud

Sisseostud

54 [femtifire]

Handle

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti norra Mängi Rohkem
Ma sooviks kinki osta. J-g ----k-ø-- -- -----n-. J__ v__ k____ e_ p_______ J-g v-l k-ø-e e- p-e-e-g- ------------------------- Jeg vil kjøpe en preseng. 0
Kuid midagi, mis poleks liialt kallis. M-n -kke-n-e--lt-or-d-rt. M__ i___ n__ a_____ d____ M-n i-k- n-e a-t-o- d-r-. ------------------------- Men ikke noe altfor dyrt. 0
Võib-olla käekott? K---kje -- -e---? K______ e_ v_____ K-n-k-e e- v-s-e- ----------------- Kanskje en veske? 0
Millist värvi te soovite? H---k-n ---g------er --? H______ f____ ø_____ d__ H-i-k-n f-r-e ø-s-e- d-? ------------------------ Hvilken farge ønsker du? 0
Musta, pruuni või valget? S--r-,--r-- -------vit? S_____ b___ e____ h____ S-a-t- b-u- e-l-r h-i-? ----------------------- Svart, brun eller hvit? 0
Suurt või väikest? S-o- e-le----ten? S___ e____ l_____ S-o- e-l-r l-t-n- ----------------- Stor eller liten? 0
Tohin ma seda korra vaadata? K-n --g få-se--å denn-? K__ j__ f_ s_ p_ d_____ K-n j-g f- s- p- d-n-e- ----------------------- Kan jeg få se på denne? 0
Kas see on nahast? Er-de- sk-nn? E_ d__ s_____ E- d-t s-i-n- ------------- Er det skinn? 0
Või on ta kunstmaterjalist? Ell-r er de- ---st / -yn---i-k? E____ e_ d__ p____ / s_________ E-l-r e- d-t p-a-t / s-n-e-i-k- ------------------------------- Eller er det plast / syntetisk? 0
Nahast loomulikult. S--n-- s-l-fø-geli-. S_____ s____________ S-i-n- s-l-f-l-e-i-. -------------------- Skinn, selvfølgelig. 0
See on äärmiselt kvaliteetne. Det -r--e-e- --- --alitet. D__ e_ m____ g__ k________ D-t e- m-g-t g-d k-a-i-e-. -------------------------- Det er meget god kvalitet. 0
Ja käekott on tõesti seda hinda väärt. Og-d-nne-ves--n-e- vi-k-lig-rim----. O_ d____ v_____ e_ v_______ r_______ O- d-n-e v-s-e- e- v-r-e-i- r-m-l-g- ------------------------------------ Og denne vesken er virkelig rimelig. 0
See meeldib mulle. J-g-l--er den. J__ l____ d___ J-g l-k-r d-n- -------------- Jeg liker den. 0
Ma võtan selle. Jeg--a- --n. J__ t__ d___ J-g t-r d-n- ------------ Jeg tar den. 0
Kas ma saan seda hiljem ümber vahetada? Kan-j-g-m---ge-- byt-e -en? K__ j__ m_______ b____ d___ K-n j-g m-l-g-n- b-t-e d-n- --------------------------- Kan jeg muligens bytte den? 0
Loomulikult. S--v--lg-li-. S____________ S-l-f-l-e-i-. ------------- Selvfølgelig. 0
Me pakime ta kingina ära. Vi-k-- -a-----en -n--s---pre-e--. V_ k__ p____ d__ i__ s__ p_______ V- k-n p-k-e d-n i-n s-m p-e-e-g- --------------------------------- Vi kan pakke den inn som preseng. 0
Kassa on sealpool. De- b--te-er -a----. D__ b____ e_ k______ D-r b-r-e e- k-s-e-. -------------------- Der borte er kassen. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + norra (1-100) MP3 norra (1-100)
Videot ei leitud!

Kes mõistab keda?

Maailmas on umbes 7 miljardit inimest. Neil kõigil on keel. Kahjuks ei ole see alati sama keel. Seega peame teiste rahvustega suhtlemiseks õppima keeli. See on sageli väga raske. Kuid on keeli, mis on üksteisega väga sarnased. Nende rääkijad mõistavad üksteist ilma teise keelt õppimata. Seda nähtust nimetatakse vastastikuseks mõistmiseks . Kusjuures eristatakse kahte võimalust. Esimene variant on suuline vastastikune arusaadavus. Sel juhul mõistavad kõnelejad üksteist rääkides. Samas ei mõsita nad teise keele kirjutatud vormi. Keeltel on erinevad kirjakeele vormid. Näiteks võib tuua hindi ja urdu keele. Teine võimalus on kirjalik vastastikune arusaadavus. Sellisel juhul mõistetakse teise keele kirjavormi. Samas üksteisega rääkides, ei mõista nad üksteist. Põhjuseks on kahe keele väga erinev hääldus. Saksa ja Hollandi keel on sellises suhtes. Väga lähedases suguluses olevatel keeltel esineb mõlemat varianti. See tähendab, et nad mõistavad üksteist nii kõnes kui kirjas. Siin võib tuua näiteks vene ja ukraina keele või tai ja laose keele. Kuid on olemas ka asümmeetriline vastastikune arusaadavus. Sellisel juhul mõistavad kõnelejad üksteist erineval määral. Portugallased saavad hispaanlastest aru paremini kui hispaanlased portugallastest. Austerlased mõistavad sakslasi paremini kui vastupidi. Antud näidetes on takistuseks dialektid. Kes tõesti tahab häid vestluseid pidada, peavad õppima midagi uut ...