Vestmik

et Rongijaamas   »   no På togstasjonen

33 [kolmkümmend kolm]

Rongijaamas

Rongijaamas

33 [trettitre]

På togstasjonen

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti norra Mängi Rohkem
Millal sõidab järgmine rong Berliini? Nå- g-----ste--og -i- -er-in? Når går neste tog til Berlin? N-r g-r n-s-e t-g t-l B-r-i-? ----------------------------- Når går neste tog til Berlin? 0
Millal sõidab järgmine rong Pariisi? N---g-r n--t--t-g ti----r-s? Når går neste tog til Paris? N-r g-r n-s-e t-g t-l P-r-s- ---------------------------- Når går neste tog til Paris? 0
Millal sõidab järgmine rong Londonisse? Nå- -år ne-t---og---l Lo-don? Når går neste tog til London? N-r g-r n-s-e t-g t-l L-n-o-? ----------------------------- Når går neste tog til London? 0
Mis kell sõidab rong Varssavisse? Nå---j-rer--oge- t-l W--s----? Når kjører toget til Warszawa? N-r k-ø-e- t-g-t t-l W-r-z-w-? ------------------------------ Når kjører toget til Warszawa? 0
Mis kell sõidab rong Stockholmi? Når k---e--tog-t t----t-c--olm? Når kjører toget til Stockholm? N-r k-ø-e- t-g-t t-l S-o-k-o-m- ------------------------------- Når kjører toget til Stockholm? 0
Mis kell sõidab rong Budapesti? Nå- -jør-r-----t ti----d---s-? Når kjører toget til Budapest? N-r k-ø-e- t-g-t t-l B-d-p-s-? ------------------------------ Når kjører toget til Budapest? 0
Ma sooviksin piletit Madridi. E--bil--tt-----Ma-ri-. En billett til Madrid. E- b-l-e-t t-l M-d-i-. ---------------------- En billett til Madrid. 0
Ma sooviksin piletit Prahasse. E---il---t---l------. En billett til Praha. E- b-l-e-t t-l P-a-a- --------------------- En billett til Praha. 0
Ma sooviksin piletit Berni. E--bi-le-t --- -er-. En billett til Bern. E- b-l-e-t t-l B-r-. -------------------- En billett til Bern. 0
Millal jõuab rong Viini? N-r--nko-m-r-----t i--ien? Når ankommer toget i Wien? N-r a-k-m-e- t-g-t i W-e-? -------------------------- Når ankommer toget i Wien? 0
Millal jõuab rong Moskvasse? N-- anko-m---toge----M-s-v-? Når ankommer toget i Moskva? N-r a-k-m-e- t-g-t i M-s-v-? ---------------------------- Når ankommer toget i Moskva? 0
Millal jõuab rong Amsterdami? N-- an------ -oget-- A-st-r---? Når ankommer toget i Amsterdam? N-r a-k-m-e- t-g-t i A-s-e-d-m- ------------------------------- Når ankommer toget i Amsterdam? 0
Kas ma pean ümber istuma? M- j-g --tt- ---? Må jeg bytte tog? M- j-g b-t-e t-g- ----------------- Må jeg bytte tog? 0
Milliselt platvormilt rong väljub? H--l-et s-o- -år----e- -r-? Hvilket spor går toget fra? H-i-k-t s-o- g-r t-g-t f-a- --------------------------- Hvilket spor går toget fra? 0
Kas rongis on magamisvagun? F---es --t--o-e-up--p- tog-t? Finnes det sovekupé på toget? F-n-e- d-t s-v-k-p- p- t-g-t- ----------------------------- Finnes det sovekupé på toget? 0
Ma sooviksin üheotsapiletit Brüsselisse. Je---i--kjø-e-tu---il-B-üss--. Jeg vil kjøpe tur til Brüssel. J-g v-l k-ø-e t-r t-l B-ü-s-l- ------------------------------ Jeg vil kjøpe tur til Brüssel. 0
Ma sooviks edasi-tagasi piletit Kopenhaagenisse. Je--v-l-k--pe--etu- ti- K--e-h--n. Jeg vil kjøpe retur til København. J-g v-l k-ø-e r-t-r t-l K-b-n-a-n- ---------------------------------- Jeg vil kjøpe retur til København. 0
Mis maksab koht magamisvagunis? Hva -o-t-- -- plass-- --vekup---? Hva koster en plass i sovekupéen? H-a k-s-e- e- p-a-s i s-v-k-p-e-? --------------------------------- Hva koster en plass i sovekupéen? 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Keele muutumine

Me elame maailmas, mis muutub iga päev. Seepärast ei jää ka meie keele areng kunagi seisma. See areneb koos meiega ja on tänu sellele dünaamiline. Muutused võivad mõjutada kõiki keele osi. See tähendab, et muutused võivad mõjutada erinevaid aspekte. Fonoloogilised muutused mõjutavad keele kõla. Semantilised muutused muutuvad sõnade tähendused. Leksikaalsed muutused hõlmavad sõnavara. Grammatilised muutused muudavad grammatilisi struktuure. Keeleliste muutuste põhjused on erinevad. Sageli on olemas ka majanduslikud põhjuseid. Rääkijad või kirjutajad tahavad säästa aega ja vaeva. Sellisel juhul muudavad nad oma keelt lihtsamaks. Ka uuendused võivad viia keele muutusteni. See juhtub näiteks siis, kui leiutatakse mõni uus asi. Need asjad vajava nime, seega tekivad uued sõnad. Keele muutus ei ole tavaliselt planeeritud. See on loomulik protsess ja tihti toimub see automaatselt. Kuid rääkijad saavad muuta oma keelt ka täiesti teadlikult. Seda teevad nad siis, kui soovivad saavutada teatud mõju. Keele muutust soodustab ka võõrkeelte mõju. Seda on eriti hästi märgata nüüdsel globaliseerumise ajal. Inglise keel mõjutab teisi keeli rohkem kui ükski muu keel. Peaaegu igas keeles võib leida ingliskeelseid sõnu. Neid nimetatakse anglitsismideks. Keele muutuseid on kritiseeritud ja kardetud juba antiikajast saati. Samas on keele muutused ka positiivsed. Sest see tõestab: meie keel on elus - nagu meiegi!
Kas sa teadsid?
Pärsia keel kuulub iraani keelte hulka. Seda räägitakse eelkõige Iraanis, Afghanistanis ja Tadžikistanis. Aga ka teistes riikides on see üks oluline keel. Sinna juurde kuuluvad Usbekistan, Türkmenistan, Bahrein, Iraak ja India. Pärsia keel on emakeeleks üle 70 miljonile inimesele. Sinna juurde tulevad veel 50 miljonit, kes seda teise keelena räägivad. Piirkondade järgi kasutatakse erinevaid dialekte. Iraanis kehtib teherani dialekt suulise standardkeelena. Selle kõrval peab aga veel ametliku pärsia keele kirjakeele ära õppima. Pärsia märgisüsteem on araabia tähestiku üks variant. Pärsia keelel ei ole artikleid. Samuti puuduvad grammatilised sood. Vanasti oli pärsia keel idamaade tähtsaim suhtluskeel. Kes pärsia keelt õpib, avastab juba varsti paeluva kultuuri. Ning pärsia kirjandus kuulub maailma kõige märkimisväärsemate hulka...