Vestmik

et Eitamine 1   »   no Nektelse 1

64 [kuuskümmend neli]

Eitamine 1

Eitamine 1

64 [sekstifire]

Nektelse 1

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti norra Mängi Rohkem
Ma ei saa sellest sõnast aru. J-- fo--t-r ik-e--e---rde-. Jeg forstår ikke det ordet. J-g f-r-t-r i-k- d-t o-d-t- --------------------------- Jeg forstår ikke det ordet. 0
Ma ei saa sellest lausest aru. J----ors--r-ikk- d-n-s--ni-g-n. Jeg forstår ikke den setningen. J-g f-r-t-r i-k- d-n s-t-i-g-n- ------------------------------- Jeg forstår ikke den setningen. 0
Ma ei saa selle tähendusest aru. J-g--orstå---k----e--dninge-. Jeg forstår ikke betydningen. J-g f-r-t-r i-k- b-t-d-i-g-n- ----------------------------- Jeg forstår ikke betydningen. 0
õpetaja l-r-r-n læreren l-r-r-n ------- læreren 0
Saate te õpetajast aru? F-rs--r d- læ-e-e-? Forstår du læreren? F-r-t-r d- l-r-r-n- ------------------- Forstår du læreren? 0
Jah, ma saan temast hästi aru. J-, je- ---st-- -am -o--. Ja, jeg forstår ham godt. J-, j-g f-r-t-r h-m g-d-. ------------------------- Ja, jeg forstår ham godt. 0
õpetajanna l---ri--en lærerinnen l-r-r-n-e- ---------- lærerinnen 0
Saate te õpetajannast aru? F--s-år -u-l-r-rinn--? Forstår du lærerinnen? F-r-t-r d- l-r-r-n-e-? ---------------------- Forstår du lærerinnen? 0
Jah, ma saan temast hästi aru. J-, -e-----står ----e ----. Ja, jeg forstår henne godt. J-, j-g f-r-t-r h-n-e g-d-. --------------------------- Ja, jeg forstår henne godt. 0
inimesed f--k folk f-l- ---- folk 0
Saate te neist inimestest aru? F-rs--r-d- d--f-l-en-?----or--år-d-----k? Forstår du de folkene? / Forstår du folk? F-r-t-r d- d- f-l-e-e- / F-r-t-r d- f-l-? ----------------------------------------- Forstår du de folkene? / Forstår du folk? 0
Ei, ma ei saa neist eriti aru. N-i--j-g --r--å--d----kke -- --d-. Nei, jeg forstår dem ikke så godt. N-i- j-g f-r-t-r d-m i-k- s- g-d-. ---------------------------------- Nei, jeg forstår dem ikke så godt. 0
tüdruksõber ve--in-n venninen v-n-i-e- -------- venninen 0
Kas teil on tüdruksõber? H-r------ -----n-e /-e--k--r-ste? Har du ei venninne / en kjæreste? H-r d- e- v-n-i-n- / e- k-æ-e-t-? --------------------------------- Har du ei venninne / en kjæreste? 0
Jah, mul on. Ja--d---har -e-. Ja, det har jeg. J-, d-t h-r j-g- ---------------- Ja, det har jeg. 0
tütar d--te-a dattera d-t-e-a ------- dattera 0
Kas teil on tütar? Har-d--e- d--ter? Har du en datter? H-r d- e- d-t-e-? ----------------- Har du en datter? 0
Ei, mul ei ole. Nei, d-t --r--e--ik--. Nei, det har jeg ikke. N-i- d-t h-r j-g i-k-. ---------------------- Nei, det har jeg ikke. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Pime töötleb kõnet paremini

Inimesed, kes ei näe, kuulevad paremini. Tänu sellele saavad nad igapäevaeluga paremini hakkama. Kuid pimedad suudavad ka kõnet paremini töödelda!! Sellisele järeldusele on jõudnud mitmed teaduslikud uuringud. Teadlased lasid katsealustel kuulata salvestisi. Kõne kiirust suurendati märgatavalt. Sellest hoolimata suutsid pimedad katsealused salvestisest aru saada. Nägijad aga suutsid kuuldut vaevu haarata. Rääkimise kiirus oli nende jaoks liiga kiire. Teine katse sai sarnase tulemuse. Nägijad ja pimedad kuulasid erinevaid lauseid. Osa igast lausest oli muudetud. Viimane sõna asendati näiteks mõne mõttetu sõnaga. Katsealused pidid seejärel lauseid hindama. Nad pidid otsustama, kas lause oli mõistlik või mõttetu. Selle käigus analüüsiti nende ajutööd. Uurijad mõõtsid teatud ajulaineid. Nii said nad teada, kui kiiresti aju ülesande lahendada suutis. Pimedatel katsealustel tekkis vastav signaal väga kiiresti. See andis märku, et lause on analüüsitud. Nägijaist katsealustel tekkis signaal palju hiljem. Pole teada, miks pimedad kõnet kiiremini töötlevad. Kuid teadlastel on selle kohta teooria. Nad usuvad, et pimedate aju kasutab teatud aju piirkonda eriti intensiivselt. Selles piirkonnas töötleb nägija aju visuaalseid ärritusi. Pimedad aga antud piirkonda sel moel ei kasuta. Seega on piirkond ‘vaba’ teisteks ülesanneteks. Sellepärast suudavad pimedad paremini kõnet töödelda...