Vestmik

et Arsti juures   »   no Hos legen

57 [viiskümmend seitse]

Arsti juures

Arsti juures

57 [femtisju]

Hos legen

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti norra Mängi Rohkem
Mul on aeg arsti juures. J-g -ar--im--h-s le-e-. J__ h__ t___ h__ l_____ J-g h-r t-m- h-s l-g-n- ----------------------- Jeg har time hos legen. 0
Mu aeg on kella kümneks. Je- h-r -im- klo-k- --. J__ h__ t___ k_____ t__ J-g h-r t-m- k-o-k- t-. ----------------------- Jeg har time klokka ti. 0
Kuidas on teie nimi? H-a-e--n----t---tt? H__ e_ n_____ d____ H-a e- n-v-e- d-t-? ------------------- Hva er navnet ditt? 0
Palun võtke ootetoas istet. V----i-------t d-g-på---n--r--met. V________ s___ d__ p_ v___________ V-n-l-g-t s-t- d-g p- v-n-e-o-m-t- ---------------------------------- Vennligst sett deg på venterommet. 0
Arst tuleb kohe. L---n ko-me- -----. L____ k_____ s_____ L-g-n k-m-e- s-a-t- ------------------- Legen kommer snart. 0
Kus te kindlustatud olete? H-o- er du ----ikre-? H___ e_ d_ f_________ H-o- e- d- f-r-i-r-t- --------------------- Hvor er du forsikret? 0
Mis saan ma teie heaks teha? H-a --n-j---h-e-p- de- m--? H__ k__ j__ h_____ d__ m___ H-a k-n j-g h-e-p- d-g m-d- --------------------------- Hva kan jeg hjelpe deg med? 0
On teil valud? H-- -u-smer---? H__ d_ s_______ H-r d- s-e-t-r- --------------- Har du smerter? 0
Kus teil valutab? H-o--er --t-vo-dt? H___ e_ d__ v_____ H-o- e- d-t v-n-t- ------------------ Hvor er det vondt? 0
Mul on pidevalt seljavalud. Jeg -ar a-lt-d-v-nd- --ry--e-. J__ h__ a_____ v____ i r______ J-g h-r a-l-i- v-n-t i r-g-e-. ------------------------------ Jeg har alltid vondt i ryggen. 0
Mul on tihti peavalud. J------ ---e--od-p-n-. J__ h__ o___ h________ J-g h-r o-t- h-d-p-n-. ---------------------- Jeg har ofte hodepine. 0
Mul on mõnikord kõhuvalud. Je- --r ----g t----o--t - mag--. J__ h__ a_ o_ t__ v____ i m_____ J-g h-r a- o- t-l v-n-t i m-g-n- -------------------------------- Jeg har av og til vondt i magen. 0
Võtke palun ülakeha paljaks! K----- ta--v ----topp-n-- s--o-t--/ g-n-----? K__ d_ t_ a_ d__ t_____ / s______ / g________ K-n d- t- a- d-g t-p-e- / s-j-r-a / g-n-e-e-? --------------------------------------------- Kan du ta av deg toppen / skjorta / genseren? 0
Heitke palun voodile! Ka- du -e-g- --g--å b--k--? K__ d_ l____ d__ p_ b______ K-n d- l-g-e d-g p- b-n-e-? --------------------------- Kan du legge deg på benken? 0
Vererõhk on korras. B-o--r-k--t--r-i--rd--. B__________ e_ i o_____ B-o-t-y-k-t e- i o-d-n- ----------------------- Blodtrykket er i orden. 0
Ma teen teile süsti. Je--------g -- -prøy--. J__ g__ d__ e_ s_______ J-g g-r d-g e- s-r-y-e- ----------------------- Jeg gir deg en sprøyte. 0
Ma annan teile tablette. J-- g-r d----ablett--. J__ g__ d__ t_________ J-g g-r d-g t-b-e-t-r- ---------------------- Jeg gir deg tabletter. 0
Ma annan teile apteegi jaoks retsepti. Je--gir-d---en--esep--t-- a---eket. J__ g__ d__ e_ r_____ t__ a________ J-g g-r d-g e- r-s-p- t-l a-o-e-e-. ----------------------------------- Jeg gir deg en resept til apoteket. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + norra (1-100) MP3 norra (1-100)
Videot ei leitud!

Pikad sõnad, lühikesed sõnad

Sõna pikkus sõltub selle sisu informatiivsusest. Nii väidab üks Ameerikas tehtud uuring. Teadlased hindasid kümne erineva Euroopa keele sõnu. Seda tehti arvuti abiga. Arvuti analüüsis erinevaid sõnu vastava programmiga. Valemi abil arvutati sõnade sisu informatiivsust. Tulemused olid selged. Mida lühem on sõna, seda vähem on selles teavet. Huvitaval kombel kasutame me lühemaid sõnu rohkem kui pikki. Põhjus võib peituda keele tõhususes. Kui me räägime, keskendume me kõige olulisemale. Seega vähese sisuga sõnad ei pea olema pikad. See tagab, et me ei kuluta liiga palju aega ebaolulistele asjadele. Pikkuse ja sisu vastastikkusel sõltuvusel on veel üks eelis. Nii jääb lause informatiivne sisu alati samaks. See tähendab, et me ütleme teatud aja jooksul samas mahus teavet. Näiteks saame me kasutada vaid mõnda pikka sõna. Aga lühikesi sõnu saame me kasutada palju rohkem. See ei ole tähtis, millised sõnad me valime: informatiivne sisu jääb samaks. Selle tulemusena on meie kõnel järjepidev rütm. Ja nii on kuulajal meid lihtsam jälgida. Kui informatsiooni hulk pidevalt muutuks, oleks seda raske hoomata. Kuulajad ei suudaks meie kõnega kohaneda. Seega arusaamine muutuks raskendatuks. Seega, kes tahab end võimalikult hästi arusaadavaks teha, peaks kasutama lühikesi sõnu. Sest lühikesi sõnu on lihtsam mõista kui pikki. Niisiis järgi põhimõtet: Keep It Short and Simple! (tõlge: Räägi lihtsalt ja lühidalt!) Kokkuvõtvalt KISS!