Vestmik

et Kõrvallaused sõnaga et 1   »   no Bisetninger med at 1

91 [üheksakümmend üks]

Kõrvallaused sõnaga et 1

Kõrvallaused sõnaga et 1

91 [nittien]

Bisetninger med at 1

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti norra Mängi Rohkem
Ilm läheb võib-olla homme paremaks. Kan---e -e---l----edre--ær - m-rg-n. K______ d__ b___ b____ v__ i m______ K-n-k-e d-t b-i- b-d-e v-r i m-r-e-. ------------------------------------ Kanskje det blir bedre vær i morgen. 0
Kust te teate seda? Hv--dan--et--u -et? H______ v__ d_ d___ H-o-d-n v-t d- d-t- ------------------- Hvordan vet du det? 0
Ma loodan, et see läheb paremaks. Je--håper-a- de- b-ir-b--r-. J__ h____ a_ d__ b___ b_____ J-g h-p-r a- d-t b-i- b-d-e- ---------------------------- Jeg håper at det blir bedre. 0
Ta tuleb päris kindlalt. Han --mmer-helt-sik----. H__ k_____ h___ s_______ H-n k-m-e- h-l- s-k-e-t- ------------------------ Han kommer helt sikkert. 0
On see kindel? Er ----------t? E_ d__ s_______ E- d-t s-k-e-t- --------------- Er det sikkert? 0
Ma tean, et ta tuleb. J-- ve---t -a- --mme-. J__ v__ a_ h__ k______ J-g v-t a- h-n k-m-e-. ---------------------- Jeg vet at han kommer. 0
Ta helistab kindlasti. Han--in----s-k-ert. H__ r_____ s_______ H-n r-n-e- s-k-e-t- ------------------- Han ringer sikkert. 0
Tõesti? Vir-e---? V________ V-r-e-i-? --------- Virkelig? 0
Ma arvan, et ta helistab. Jeg-tr-- -a---han--in--r. J__ t___ (___ h__ r______ J-g t-o- (-t- h-n r-n-e-. ------------------------- Jeg tror (at) han ringer. 0
See vein on kindlasti vana. V--en-er -i-k-rt ga--el. V____ e_ s______ g______ V-n-n e- s-k-e-t g-m-e-. ------------------------ Vinen er sikkert gammel. 0
Teate te seda kindlalt? V-t-du-d-t---- sikker--t? V__ d_ d__ m__ s_________ V-t d- d-t m-d s-k-e-h-t- ------------------------- Vet du det med sikkerhet? 0
Ma pakun, et see on vana. J-g anta---- -en -r-ga--el. J__ a____ a_ d__ e_ g______ J-g a-t-r a- d-n e- g-m-e-. --------------------------- Jeg antar at den er gammel. 0
Meie ülemus näeb hea välja. Sje-e- v-r ser--l-t- ut. S_____ v__ s__ f____ u__ S-e-e- v-r s-r f-o-t u-. ------------------------ Sjefen vår ser flott ut. 0
Arvate? S-n-- -u? S____ d__ S-n-s d-? --------- Synes du? 0
Ma arvan, et ta näeb lausa väga hea välja. Je--sy-e---t-han-s-- v-l--g-f-o-t ut. J__ s____ a_ h__ s__ v_____ f____ u__ J-g s-n-s a- h-n s-r v-l-i- f-o-t u-. ------------------------------------- Jeg synes at han ser veldig flott ut. 0
Ülemusel on kindlasti tüdruksõber. S---en h-r s-----t -n -jær-st-. S_____ h__ s______ e_ k________ S-e-e- h-r s-k-e-t e- k-æ-e-t-. ------------------------------- Sjefen har sikkert en kjæreste. 0
Arvate tõesti? Tr-- -u d--? T___ d_ d___ T-o- d- d-t- ------------ Tror du det? 0
See on päris tõenäoline, et tal on tüdruksõber. D-t--r--odt-m--ig-a--han-har--n-k-ære---. D__ e_ g___ m____ a_ h__ h__ e_ k________ D-t e- g-d- m-l-g a- h-n h-r e- k-æ-e-t-. ----------------------------------------- Det er godt mulig at han har en kjæreste. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + norra (1-100) MP3 norra (1-100)
Videot ei leitud!

Hispaania keel

Hispaania keel kuulub maailma keelte hulka. See on emakeeleks rohkem kui 380 miljonile inimesele. Lisaks räägib palju inimesi hispaania keelt teise keelena. Seepärast on hispaania keel üks suurimaid keeli maailmas. See on ka tuntuim romaani keel. Hispaanlased ise kutsuvad oma keelt español'ks või castellano'ks. Sõna castellano paljastab ka hispaania keele päritolu. See arenes välja Castille' piirkonna kohalikust keelest. Enamik hispaanlasi rääkisid castellano keelt umbes 16. sajandil. Tänapäeval kasutatakse mõisteid español ja castellano ühes ja samas tähenduses. Kuid keelel võib olla ka poliitiline mõõde. Hispaania keelt hajutasid erinevad vallutused ja kolooniad. Hispaania keelt räägitakse ka Lääne-Aafrikas ja Filipiinidel. Aga kõige rohkem hispaaniakeelseid inimesi elab Ameerikas. Kesk- ja Lõuna-Ameerikas on valdavaks keeleks just hispaania keel. Samas on ka USAs hispaaniakeelsete inimeste arv tõusuteel. USAs räägib hispaania keelt umbes 50 miljonit inimest. Seda on rohkem kui Hispaanias! Ameerika hispaania keel erineb Euroopa hispaania keelest. Erinevus seisneb kõige rohkem sõnavaras ja grammatikas. Ameerikas näiteks kasutatakse erinevat minevikuvormi. Ka sõnavaras on palju erinevusi. Mõned sõnad on kasutuses vaid Ameerikas, teised aga vaid Hispaanias. Kuid Ameerikas ei ole ühtset hispaania keelt. Ameerika hispaania keelel on palju variatsioone. Hispaania keel on inglise keele järel kõige õpitum keel maailmas. Ja selle võib selgeks saada võrdlemisi kiiresti. Mis sa ootad? - ¡Vamos!