Vestmik

et Inimesed   »   uk Особи

1 [üks]

Inimesed

Inimesed

1 [один]

1 [odyn]

Особи

[Osoby]

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti ukraina Mängi Rohkem
mina ЯЯ Я Я - Я 0
Y- Y_ Y- -- YA
mina ja sina я і ти я і т_ я і т- ------ я і ти 0
y- - ty y_ i t_ y- i t- ------- ya i ty
meie mõlemad ми-об---- --об--ві м_ о_____ / о_____ м- о-и-в- / о-и-в- ------------------ ми обидва / обидві 0
my--b-dva --o-yd-i m_ o_____ / o_____ m- o-y-v- / o-y-v- ------------------ my obydva / obydvi
tema В-н В__ В-н --- Він 0
V-n V__ V-n --- Vin
tema ja tema ві--- -она в__ і в___ в-н і в-н- ---------- він і вона 0
vi--i v--a v__ i v___ v-n i v-n- ---------- vin i vona
nemad mõlemad во-и--б-д-- / --и-ві в___ о_____ / о_____ в-н- о-и-в- / о-и-в- -------------------- вони обидва / обидві 0
v--- o--dv- /------i v___ o_____ / o_____ v-n- o-y-v- / o-y-v- -------------------- vony obydva / obydvi
mees Чол--ік Ч______ Ч-л-в-к ------- Чоловік 0
C--lov-k C_______ C-o-o-i- -------- Cholovik
naine Жін-а Ж____ Ж-н-а ----- Жінка 0
Zhi--a Z_____ Z-i-k- ------ Zhinka
laps Ди--на Д_____ Д-т-н- ------ Дитина 0
Dyty-a D_____ D-t-n- ------ Dytyna
perekond сі--я с____ с-м-я ----- сім’я 0
s--ʺya s_____ s-m-y- ------ simʺya
minu perekond м---с---я м__ с____ м-я с-м-я --------- моя сім’я 0
m--- -im-ya m___ s_____ m-y- s-m-y- ----------- moya simʺya
Minu perekond on siin. Моя---м’я--ут. М__ с____ т___ М-я с-м-я т-т- -------------- Моя сім’я тут. 0
M-y- -i-ʺy---ut. M___ s_____ t___ M-y- s-m-y- t-t- ---------------- Moya simʺya tut.
Mina olen siin. Я -ут. Я т___ Я т-т- ------ Я тут. 0
Y- tut. Y_ t___ Y- t-t- ------- YA tut.
Sina oled siin. Ти --т. Т_ т___ Т- т-т- ------- Ти тут. 0
Ty-t--. T_ t___ T- t-t- ------- Ty tut.
Tema on siin ja tema on siin. Він т-т---вон- --т. В__ т__ і в___ т___ В-н т-т і в-н- т-т- ------------------- Він тут і вона тут. 0
Vin---t-i vona -u-. V__ t__ i v___ t___ V-n t-t i v-n- t-t- ------------------- Vin tut i vona tut.
Meie oleme siin. М--тут. М_ т___ М- т-т- ------- Ми тут. 0
M----t. M_ t___ M- t-t- ------- My tut.
Teie olete siin. В- ту-. В_ т___ В- т-т- ------- Ви тут. 0
Vy t-t. V_ t___ V- t-t- ------- Vy tut.
Nad kõik on siin. Во-- --- -ут. В___ в__ т___ В-н- в-і т-т- ------------- Вони всі тут. 0
V--y---- tut. V___ v__ t___ V-n- v-i t-t- ------------- Vony vsi tut.

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + ukraina (1-100) MP3 ukraina (1-100)
Videot ei leitud!

Keeleõppega Alzheimeri tõve vastu

Keeleõpe aitab vaimselt tervena püsida. Keeleoskus aitab ära hoida dementsust. Arvukad teaduslikud uuringud on seda tõestanud. Õppija vanus ei ole oluline. Oluline on aju regulaarne treenimine. Sõnavara õppimise aktiveerib aju erinevaid piirkondi. Antud piirkonnad kontrollivad olulisi tunnetuslikke protsesse. Seetõttu on mitmekeelsed inimesed tähelepanelikumad. Nad suudavad ka paremini keskenduda. Mitmekeelsusel on veel eeliseid. Mitut keelt valdavad inimesed on paremad otsustajad. See tähendab, et nad otsustavad kiiremini. Põhjuseks on asjaolu, et nende aju on õppinud valima. Nende ajul on ühe asja jaoks alati vähemalt kaks vastet. Iga vaste on arvestatav variant. Seepärast teevad mitmekeelsed inimesed pidevalt otsuseid. Nende aju on harjunud paljude erinevate võimaluste vahel valima. Ning selline treenimine ei arenda vaid meie aju kõnekeskust. Mitmekeelsusest saavad kasu mitmed aju piirkonnad. Keeleoskus tähendab inimesele paremat kognitiivset kontrolli. Loomulikult ei hoia keeleoskus dementsust ära. Kuid mitut keelt valdavatel inimestel areneb haigus aeglasemalt. Ja nende ajud paistavad paremini haiguse mõjudega toime tulla eemaldumist paremini tasakaalustada mõju. Keele õppijad sümptomid dementsuse esinevad nõrgemat vormi. Segadust ja unustamine on kergem. Seetõttu, vanu ja noori kasu sama keele omandamine. Ja: koos iga keel muutub lihtsam õppida uus. Niisiis, me peaks kõik sirutavad asemel meditsiini sõnaraamat!
Kas sa teadsid?
Albaania keel kuulub indogermaani keelte hulka. See ei ole aga mitte ühegi teise keelega sellest grupist lähemalt suguluses. Veel ei ole teada, kuidas albaania keel täpselt tekkis. Tänapäeval räägitakse seda peamiselt Albaanias ja Kosovos. See on emakeeleks kuuele miljonile inimesele. Albaania keel jaotub kahte suurde dialektigruppi. Shkumbini jõgi on piiriks põhja- ja lõunamurdele. Mõningates aspektides erinevad nad üksteisest suuresti. Albaania kirjakeel fikseeriti alles 20. sajandil. Keelt kirjutatakse ladina tähtedega. Grammatika sarnaneb osaliselt kreeka ja rumeenia keelele. Paralleele võib leida ka lõunaslaavi keeltest. Kõik need sarnasused tulenevad kontaktolukordadest. Keda keeled huvitavad, peaks ilmtingimata albaania keelt õppima. Nimelt on see üks unikaalne keel!