Vestmik

et Sisseostud   »   uk Покупки

54 [viiskümmend neli]

Sisseostud

Sisseostud

54 [п’ятдесят чотири]

54 [pʺyatdesyat chotyry]

Покупки

Pokupky

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti ukraina Mängi Rohkem
Ma sooviks kinki osta. Я -от---би / -----а-б --пи----о---ун--. Я х____ б_ / х_____ б к_____ п_________ Я х-т-в б- / х-т-л- б к-п-т- п-д-р-н-к- --------------------------------------- Я хотів би / хотіла б купити подарунок. 0
YA --ot-v -y - k--ti---- ---y-y-po--run-k. Y_ k_____ b_ / k______ b k_____ p_________ Y- k-o-i- b- / k-o-i-a b k-p-t- p-d-r-n-k- ------------------------------------------ YA khotiv by / khotila b kupyty podarunok.
Kuid midagi, mis poleks liialt kallis. А-е -е ду------оги-. А__ н_ д___ д_______ А-е н- д-ж- д-р-г-й- -------------------- Але не дуже дорогий. 0
Al- -- d-z-- -or-hyy-. A__ n_ d____ d_______ A-e n- d-z-e d-r-h-y-. ---------------------- Ale ne duzhe dorohyy̆.
Võib-olla käekott? М--л-во с--ку? М______ с_____ М-ж-и-о с-м-у- -------------- Можливо сумку? 0
Mozh--vo-s-m--? M_______ s_____ M-z-l-v- s-m-u- --------------- Mozhlyvo sumku?
Millist värvi te soovite? Якого к-л--ру-В-----от--и? Я____ к______ В_ б х______ Я-о-о к-л-о-у В- б х-т-л-? -------------------------- Якого кольору Ви б хотіли? 0
Ya-o---kol-oru V- b --oti--? Y_____ k______ V_ b k_______ Y-k-h- k-l-o-u V- b k-o-i-y- ---------------------------- Yakoho kolʹoru Vy b khotily?
Musta, pruuni või valget? Чо-н-г-, --р-ч-ев----чи--і--го? Ч_______ к__________ ч_ б______ Ч-р-о-о- к-р-ч-е-о-о ч- б-л-г-? ------------------------------- Чорного, коричневого чи білого? 0
Ch--n--o,-----c--evo-- ch--biloh-? C________ k___________ c__ b______ C-o-n-h-, k-r-c-n-v-h- c-y b-l-h-? ---------------------------------- Chornoho, korychnevoho chy biloho?
Suurt või väikest? Вели-у -и -але--ку? В_____ ч_ м________ В-л-к- ч- м-л-н-к-? ------------------- Велику чи маленьку? 0
V--y-u---y ma--n---? V_____ c__ m________ V-l-k- c-y m-l-n-k-? -------------------- Velyku chy malenʹku?
Tohin ma seda korra vaadata? Чи--о-- я на--- -л--у-и? Ч_ м___ я н_ ц_ г_______ Ч- м-ж- я н- ц- г-я-у-и- ------------------------ Чи можу я на цю глянути? 0
Ch- ----- -a--a tsy- -ly-----? C__ m____ y_ n_ t___ h________ C-y m-z-u y- n- t-y- h-y-n-t-? ------------------------------ Chy mozhu ya na tsyu hlyanuty?
Kas see on nahast? Вон- шкір-на? В___ ш_______ В-н- ш-і-я-а- ------------- Вона шкіряна? 0
Vo-a -h-iry---? V___ s_________ V-n- s-k-r-a-a- --------------- Vona shkiryana?
Või on ta kunstmaterjalist? Чи вон- -і---уч-ого м---ріалу? Ч_ в___ з_ ш_______ м_________ Ч- в-н- з- ш-у-н-г- м-т-р-а-у- ------------------------------ Чи вона зі штучного матеріалу? 0
Chy vo-a-z- ---u----h---a-e--al-? C__ v___ z_ s_________ m_________ C-y v-n- z- s-t-c-n-h- m-t-r-a-u- --------------------------------- Chy vona zi shtuchnoho materialu?
Nahast loomulikult. Зі----р-, з--ч---о. З_ ш_____ з________ З- ш-і-и- з-и-а-н-. ------------------- Зі шкіри, звичайно. 0
Z- s-k-r-- ----h-y̆no. Z_ s______ z_________ Z- s-k-r-, z-y-h-y-n-. ---------------------- Zi shkiry, zvychay̆no.
See on äärmiselt kvaliteetne. Це-дуж- -оро-----і-ть. Ц_ д___ х_____ я______ Ц- д-ж- х-р-ш- я-і-т-. ---------------------- Це дуже хороша якість. 0
T----uz-e kh-r-s-------s-ʹ. T__ d____ k_______ y_______ T-e d-z-e k-o-o-h- y-k-s-ʹ- --------------------------- Tse duzhe khorosha yakistʹ.
Ja käekott on tõesti seda hinda väärt. І---м-а д-йсно зо-сім -- д----а. І с____ д_____ з_____ н_ д______ І с-м-а д-й-н- з-в-і- н- д-р-г-. -------------------------------- І сумка дійсно зовсім не дорога. 0
I --mk--di---n--z-vsi---e d-roh-. I s____ d_____ z_____ n_ d______ I s-m-a d-y-s-o z-v-i- n- d-r-h-. --------------------------------- I sumka diy̆sno zovsim ne doroha.
See meeldib mulle. Ця----- п-д-б-є-ь--. Ц_ м___ п___________ Ц- м-н- п-д-б-є-ь-я- -------------------- Ця мені подобається. 0
Ts-a--e-i--odoba--t-sy-. T___ m___ p_____________ T-y- m-n- p-d-b-y-t-s-a- ------------------------ Tsya meni podobayetʹsya.
Ma võtan selle. Я--ю-віз--у. Я ц_ в______ Я ц- в-з-м-. ------------ Я цю візьму. 0
YA tsy----z-m-. Y_ t___ v______ Y- t-y- v-z-m-. --------------- YA tsyu vizʹmu.
Kas ma saan seda hiljem ümber vahetada? Чи -ож--я цю обмін---? Ч_ м___ я ц_ о________ Ч- м-ж- я ц- о-м-н-т-? ---------------------- Чи можу я цю обміняти? 0
C-y-mozh--y- ts---o-m-ny---? C__ m____ y_ t___ o_________ C-y m-z-u y- t-y- o-m-n-a-y- ---------------------------- Chy mozhu ya tsyu obminyaty?
Loomulikult. З-ича--о. З________ З-и-а-н-. --------- Звичайно. 0
Zv--h--̆n-. Z_________ Z-y-h-y-n-. ----------- Zvychay̆no.
Me pakime ta kingina ära. Ми---п--у-мо-ї- -- -о---ун-к. М_ з________ ї_ я_ п_________ М- з-п-к-є-о ї- я- п-д-р-н-к- ----------------------------- Ми запакуємо її як подарунок. 0
My za-ak-y-mo --ï -a--p---r-no-. M_ z_________ ï_ y__ p_________ M- z-p-k-y-m- i-i- y-k p-d-r-n-k- --------------------------------- My zapakuyemo ïï yak podarunok.
Kassa on sealpool. Ка-а т--. К___ т___ К-с- т-м- --------- Каса там. 0
K-sa t-m. K___ t___ K-s- t-m- --------- Kasa tam.

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + ukraina (1-100) MP3 ukraina (1-100)
Videot ei leitud!

Kes mõistab keda?

Maailmas on umbes 7 miljardit inimest. Neil kõigil on keel. Kahjuks ei ole see alati sama keel. Seega peame teiste rahvustega suhtlemiseks õppima keeli. See on sageli väga raske. Kuid on keeli, mis on üksteisega väga sarnased. Nende rääkijad mõistavad üksteist ilma teise keelt õppimata. Seda nähtust nimetatakse vastastikuseks mõistmiseks . Kusjuures eristatakse kahte võimalust. Esimene variant on suuline vastastikune arusaadavus. Sel juhul mõistavad kõnelejad üksteist rääkides. Samas ei mõsita nad teise keele kirjutatud vormi. Keeltel on erinevad kirjakeele vormid. Näiteks võib tuua hindi ja urdu keele. Teine võimalus on kirjalik vastastikune arusaadavus. Sellisel juhul mõistetakse teise keele kirjavormi. Samas üksteisega rääkides, ei mõista nad üksteist. Põhjuseks on kahe keele väga erinev hääldus. Saksa ja Hollandi keel on sellises suhtes. Väga lähedases suguluses olevatel keeltel esineb mõlemat varianti. See tähendab, et nad mõistavad üksteist nii kõnes kui kirjas. Siin võib tuua näiteks vene ja ukraina keele või tai ja laose keele. Kuid on olemas ka asümmeetriline vastastikune arusaadavus. Sellisel juhul mõistavad kõnelejad üksteist erineval määral. Portugallased saavad hispaanlastest aru paremini kui hispaanlased portugallastest. Austerlased mõistavad sakslasi paremini kui vastupidi. Antud näidetes on takistuseks dialektid. Kes tõesti tahab häid vestluseid pidada, peavad õppima midagi uut ...