Vestmik

et suur – väike   »   uk Великий – малий

68 [kuuskümmend kaheksa]

suur – väike

suur – väike

68 [шістдесят вісім]

68 [shistdesyat visim]

Великий – малий

[Velykyy̆ – malyy̆]

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti ukraina Mängi Rohkem
suur ja väike В--и-и--- -ал-й Великий і малий В-л-к-й і м-л-й --------------- Великий і малий 0
V--y---̆ - --lyy̆ Velykyy- i malyy- V-l-k-y- i m-l-y- ----------------- Velykyy̆ i malyy̆
Elevant on suur. Сл---великий. Слон великий. С-о- в-л-к-й- ------------- Слон великий. 0
Slon--elyk-y̆. Slon velykyy-. S-o- v-l-k-y-. -------------- Slon velykyy̆.
Hiir on väike. Миш------нька. Миша маленька. М-ш- м-л-н-к-. -------------- Миша маленька. 0
My-ha -alen---. Mysha malenʹka. M-s-a m-l-n-k-. --------------- Mysha malenʹka.
pime ja valge Т-мни--і-я--ий Темний і ясний Т-м-и- і я-н-й -------------- Темний і ясний 0
T-m-yy̆---yas-y-̆ Temnyy- i yasnyy- T-m-y-̆ i y-s-y-̆ ----------------- Temnyy̆ i yasnyy̆
Öö on pime. Ні- -ем--. Ніч темна. Н-ч т-м-а- ---------- Ніч темна. 0
Nich t----. Nich temna. N-c- t-m-a- ----------- Nich temna.
Päev on valge. Д-нь-я--ий. День ясний. Д-н- я-н-й- ----------- День ясний. 0
Den- yasny-̆. Denʹ yasnyy-. D-n- y-s-y-̆- ------------- Denʹ yasnyy̆.
vana ja noor с-а----- -ол-дий старий і молодий с-а-и- і м-л-д-й ---------------- старий і молодий 0
sta-y-- - m------̆ staryy- i molodyy- s-a-y-̆ i m-l-d-y- ------------------ staryy̆ i molodyy̆
Meie vanaisa on väga vana. Наш-ді--д-ж- --а-и-. Наш дід дуже старий. Н-ш д-д д-ж- с-а-и-. -------------------- Наш дід дуже старий. 0
Na-- -i-----------r-y̆. Nash did duzhe staryy-. N-s- d-d d-z-e s-a-y-̆- ----------------------- Nash did duzhe staryy̆.
70 aastat tagasi oli ta veel noor. 7---окі----му ----б-в ще-м-л---й. 70 років тому він був ще молодий. 7- р-к-в т-м- в-н б-в щ- м-л-д-й- --------------------------------- 70 років тому він був ще молодий. 0
7--ro-iv tomu--in b----h--e-mo-o---̆. 70 rokiv tomu vin buv shche molodyy-. 7- r-k-v t-m- v-n b-v s-c-e m-l-d-y-. ------------------------------------- 70 rokiv tomu vin buv shche molodyy̆.
ilus ja inetu г-рн-й-і--г----й гарний і огидний г-р-и- і о-и-н-й ---------------- гарний і огидний 0
ha---y- - o-ydnyy̆ harnyy- i ohydnyy- h-r-y-̆ i o-y-n-y- ------------------ harnyy̆ i ohydnyy̆
Liblikas on ilus. М-т-л----арни-. Метелик гарний. М-т-л-к г-р-и-. --------------- Метелик гарний. 0
Me---y- --r-yy-. Metelyk harnyy-. M-t-l-k h-r-y-̆- ---------------- Metelyk harnyy̆.
Ämblik on inetu. П-в-к -ги---й. Павук огидний. П-в-к о-и-н-й- -------------- Павук огидний. 0
Pavu----y--y-̆. Pavuk ohydnyy-. P-v-k o-y-n-y-. --------------- Pavuk ohydnyy̆.
paks ja kõhn т-вст-- -----ий товстий і худий т-в-т-й і х-д-й --------------- товстий і худий 0
t--st--- i-k-udy-̆ tovstyy- i khudyy- t-v-t-y- i k-u-y-̆ ------------------ tovstyy̆ i khudyy̆
100 kilo kaaluv naine on paks. Жі--- ва--ю-1-0 к-лог-ам – -овста. Жінка вагою 100 кілограм – товста. Ж-н-а в-г-ю 1-0 к-л-г-а- – т-в-т-. ---------------------------------- Жінка вагою 100 кілограм – товста. 0
Z-ink--vah-yu-10-----o--am --t-v-t-. Zhinka vahoyu 100 kilohram – tovsta. Z-i-k- v-h-y- 1-0 k-l-h-a- – t-v-t-. ------------------------------------ Zhinka vahoyu 100 kilohram – tovsta.
50 kilo kaaluv mees on kõhn. Ч-ло-і---а--ю--- --л-гр-- –-х-дий. Чоловік вагою 50 кілограм – худий. Ч-л-в-к в-г-ю 5- к-л-г-а- – х-д-й- ---------------------------------- Чоловік вагою 50 кілограм – худий. 0
Chol---k v---yu ---k---h------k------. Cholovik vahoyu 50 kilohram – khudyy-. C-o-o-i- v-h-y- 5- k-l-h-a- – k-u-y-̆- -------------------------------------- Cholovik vahoyu 50 kilohram – khudyy̆.
kallis ja odav До--гий ---е----й Дорогий і дешевий Д-р-г-й і д-ш-в-й ----------------- Дорогий і дешевий 0
D-ro-yy̆ i --shev--̆ Dorohyy- i deshevyy- D-r-h-y- i d-s-e-y-̆ -------------------- Dorohyy̆ i deshevyy̆
Auto on kallis. А----о--л--доро-и-. Автомобіль дорогий. А-т-м-б-л- д-р-г-й- ------------------- Автомобіль дорогий. 0
Avtomo-il---oroh-y̆. Avtomobilʹ dorohyy-. A-t-m-b-l- d-r-h-y-. -------------------- Avtomobilʹ dorohyy̆.
Ajaleht on odav. Газет---е--в-. Газета дешева. Г-з-т- д-ш-в-. -------------- Газета дешева. 0
Ha-eta -e--eva. Hazeta desheva. H-z-t- d-s-e-a- --------------- Hazeta desheva.

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Koodivahetus

Üha enam inimesi kasvab üles kakskeelsena. Nad oskavad rohkem kui ühte keelt. Paljud neist vahetavad tihti keelt. Nad otsustavad vastavalt olukorrale, millist keelt kasutada. Näiteks räägivad nad erinevat keelt tööl ja kodus. Nii kohanevad nad end ümbritseva keskkonnaga. Kuid on olemas ka võimalus vahetada keelt spontaanselt. Seda nähtust nimetatakse koodi vahetamiseks. Sellisel juhul vahetatakse keelt rääkimise ajal. Keele vahetamiseks võib olla palju põhjusi. Sageli ei leita ühes keeles sobivat sõna. Nad suudavad teises keeles end paremini väljendada. Võib ka olla, et kõneleja tunneb end ühes keeles kindlamini kui teises. Nad kasutavad üht keelt era-või isiklike asjade puhul. Mõnikord puudub ühes keeles teatud sõna. Sel juhul peab kõneleja keelt vahetama. Keelt võib ka muuta selleks, et inimest ei mõistetaks. Sellisel juhul toimib koodi vahetus salajase keelena. Varasemalt on keelte üksteisega segamist kritiseeritud. Arvati, et kõneleja ei oska kumbagi keelt piisavalt hästi. Tänapäeval vaadatakse antud nähtust teisiti. Koodivahetus tähendab erilist keelelist oskust. Koodivahetust kasutavate kõnelejate jälgimine võib olla väga huvitav. Tihti nad ei vaheta vaid keelt, mida räägivad. Nad muudavad ka teisi kommunikatiivseid elemente. Paljud räägivad teises keeles kiiremini, valjemini ja toonitatumalt. Või hakkavad nad äkitselt kasutama rohkem žeste ja näoilmeid. Seepärast on kooduvahetus alati natuke ka kultuurivahetus...