Vestmik

et suur – väike   »   tr büyük – küçük

68 [kuuskümmend kaheksa]

suur – väike

suur – väike

68 [altmış sekiz]

büyük – küçük

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti türgi Mängi Rohkem
suur ja väike b-yük v---üç-k büyük ve küçük b-y-k v- k-ç-k -------------- büyük ve küçük 0
Elevant on suur. Fil -----. Fil büyük. F-l b-y-k- ---------- Fil büyük. 0
Hiir on väike. F-r------k. Fare küçük. F-r- k-ç-k- ----------- Fare küçük. 0
pime ja valge karan----v- a-dı---k karanlık ve aydınlık k-r-n-ı- v- a-d-n-ı- -------------------- karanlık ve aydınlık 0
Öö on pime. Gec- k--a-lık. Gece karanlık. G-c- k-r-n-ı-. -------------- Gece karanlık. 0
Päev on valge. Gü--ayd-n--k. Gün aydınlık. G-n a-d-n-ı-. ------------- Gün aydınlık. 0
vana ja noor y---ı ---g-nç yaşlı ve genç y-ş-ı v- g-n- ------------- yaşlı ve genç 0
Meie vanaisa on väga vana. Dede--z ç-k ya--ı. Dedemiz çok yaşlı. D-d-m-z ç-k y-ş-ı- ------------------ Dedemiz çok yaşlı. 0
70 aastat tagasi oli ta veel noor. O (kendisi- -0-y---ö-c--h-n-z-g-nç--. O (kendisi) 70 yıl önce henüz gençti. O (-e-d-s-) 7- y-l ö-c- h-n-z g-n-t-. ------------------------------------- O (kendisi) 70 yıl önce henüz gençti. 0
ilus ja inetu gü-el -e-ç--k-n güzel ve çirkin g-z-l v- ç-r-i- --------------- güzel ve çirkin 0
Liblikas on ilus. Ke--be-----el. Kelebek güzel. K-l-b-k g-z-l- -------------- Kelebek güzel. 0
Ämblik on inetu. Ö-ümc----i--in. Örümcek çirkin. Ö-ü-c-k ç-r-i-. --------------- Örümcek çirkin. 0
paks ja kõhn şiş--- v- --y-f şişman ve zayıf ş-ş-a- v- z-y-f --------------- şişman ve zayıf 0
100 kilo kaaluv naine on paks. 10---ilol-- bir -a-ın--işm--dır. 100 kiloluk bir kadın şişmandır. 1-0 k-l-l-k b-r k-d-n ş-ş-a-d-r- -------------------------------- 100 kiloluk bir kadın şişmandır. 0
50 kilo kaaluv mees on kõhn. 5--k----uk--i- -da- -ayıf-ır. 50 kiloluk bir adam zayıftır. 5- k-l-l-k b-r a-a- z-y-f-ı-. ----------------------------- 50 kiloluk bir adam zayıftır. 0
kallis ja odav p---l--v---cuz pahalı ve ucuz p-h-l- v- u-u- -------------- pahalı ve ucuz 0
Auto on kallis. A---a--ah--ı. Araba pahalı. A-a-a p-h-l-. ------------- Araba pahalı. 0
Ajaleht on odav. Ga-e-- --u-. Gazete ucuz. G-z-t- u-u-. ------------ Gazete ucuz. 0

Koodivahetus

Üha enam inimesi kasvab üles kakskeelsena. Nad oskavad rohkem kui ühte keelt. Paljud neist vahetavad tihti keelt. Nad otsustavad vastavalt olukorrale, millist keelt kasutada. Näiteks räägivad nad erinevat keelt tööl ja kodus. Nii kohanevad nad end ümbritseva keskkonnaga. Kuid on olemas ka võimalus vahetada keelt spontaanselt. Seda nähtust nimetatakse koodi vahetamiseks. Sellisel juhul vahetatakse keelt rääkimise ajal. Keele vahetamiseks võib olla palju põhjusi. Sageli ei leita ühes keeles sobivat sõna. Nad suudavad teises keeles end paremini väljendada. Võib ka olla, et kõneleja tunneb end ühes keeles kindlamini kui teises. Nad kasutavad üht keelt era-või isiklike asjade puhul. Mõnikord puudub ühes keeles teatud sõna. Sel juhul peab kõneleja keelt vahetama. Keelt võib ka muuta selleks, et inimest ei mõistetaks. Sellisel juhul toimib koodi vahetus salajase keelena. Varasemalt on keelte üksteisega segamist kritiseeritud. Arvati, et kõneleja ei oska kumbagi keelt piisavalt hästi. Tänapäeval vaadatakse antud nähtust teisiti. Koodivahetus tähendab erilist keelelist oskust. Koodivahetust kasutavate kõnelejate jälgimine võib olla väga huvitav. Tihti nad ei vaheta vaid keelt, mida räägivad. Nad muudavad ka teisi kommunikatiivseid elemente. Paljud räägivad teises keeles kiiremini, valjemini ja toonitatumalt. Või hakkavad nad äkitselt kasutama rohkem žeste ja näoilmeid. Seepärast on kooduvahetus alati natuke ka kultuurivahetus...