Vestmik

et Sisseostud   »   tr Alışveriş yapmak

54 [viiskümmend neli]

Sisseostud

Sisseostud

54 [elli dört]

Alışveriş yapmak

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti türgi Mängi Rohkem
Ma sooviks kinki osta. Bi----d--e al--k i--i--r-m. B__ h_____ a____ i_________ B-r h-d-y- a-m-k i-t-y-r-m- --------------------------- Bir hediye almak istiyorum. 0
Kuid midagi, mis poleks liialt kallis. A-a---k-----a -a---- ---aya-. A__ ç__ f____ p_____ o_______ A-a ç-k f-z-a p-h-l- o-m-y-n- ----------------------------- Ama çok fazla pahalı olmayan. 0
Võib-olla käekott? B-l-i--i- e-------sı? B____ b__ e_ ç_______ B-l-i b-r e- ç-n-a-ı- --------------------- Belki bir el çantası? 0
Millist värvi te soovite? Ha--i---ng- ister---i-? H____ r____ i__________ H-n-i r-n-i i-t-r-i-i-? ----------------------- Hangi rengi istersiniz? 0
Musta, pruuni või valget? S-yah- ka---r---- ve-a b-y--? S_____ k_________ v___ b_____ S-y-h- k-h-e-e-g- v-y- b-y-z- ----------------------------- Siyah, kahverengi veya beyaz? 0
Suurt või väikest? B--ü----y--k--ük? B____ v___ k_____ B-y-k v-y- k-ç-k- ----------------- Büyük veya küçük? 0
Tohin ma seda korra vaadata? B-nu--ir -----il---m-y-m? B___ b__ g________ m_____ B-n- b-r g-r-b-l-r m-y-m- ------------------------- Bunu bir görebilir miyim? 0
Kas see on nahast? Bu d-------mi? B_ d______ m__ B- d-r-d-n m-? -------------- Bu deriden mi? 0
Või on ta kunstmaterjalist? Yok-- -la--ik--n---? Y____ p_________ m__ Y-k-a p-a-t-k-e- m-? -------------------- Yoksa plastikten mi? 0
Nahast loomulikult. Deri-ta-i-. D___ t_____ D-r- t-b-i- ----------- Deri tabii. 0
See on äärmiselt kvaliteetne. Bu --e-li-le---------k--i-e. B_ ö________ i__ b__ k______ B- ö-e-l-k-e i-i b-r k-l-t-. ---------------------------- Bu özellikle iyi bir kalite. 0
Ja käekott on tõesti seda hinda väärt. V- -- e- -a-t--ın-n -iat- ---ç--t---u-g-n. V_ b_ e_ ç_________ f____ g________ u_____ V- b- e- ç-n-a-ı-ı- f-a-ı g-r-e-t-n u-g-n- ------------------------------------------ Ve bu el çantasının fiatı gerçekten uygun. 0
See meeldib mulle. Bu h-ş-ma gitt-. B_ h_____ g_____ B- h-ş-m- g-t-i- ---------------- Bu hoşuma gitti. 0
Ma võtan selle. B------ı-----. B___ a________ B-n- a-ı-o-u-. -------------- Bunu alıyorum. 0
Kas ma saan seda hiljem ümber vahetada? Bu-- ger-----e---ğ--t---b---r-miy--? B___ g________ d_____________ m_____ B-n- g-r-k-r-e d-ğ-ş-i-e-i-i- m-y-m- ------------------------------------ Bunu gerekirse değiştirebilir miyim? 0
Loomulikult. T--iî -i. T____ k__ T-b-î k-. --------- Tabiî ki. 0
Me pakime ta kingina ära. Hediy---l---k-p-----ey------. H_____ o_____ p______________ H-d-y- o-a-a- p-k-t-e-e-e-i-. ----------------------------- Hediye olarak paketleyeceğiz. 0
Kassa on sealpool. K-sa--rad--k--şıda. K___ o____ k_______ K-s- o-a-a k-r-ı-a- ------------------- Kasa orada karşıda. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + türgi (1-100) MP3 türgi (1-100)
Videot ei leitud!

Kes mõistab keda?

Maailmas on umbes 7 miljardit inimest. Neil kõigil on keel. Kahjuks ei ole see alati sama keel. Seega peame teiste rahvustega suhtlemiseks õppima keeli. See on sageli väga raske. Kuid on keeli, mis on üksteisega väga sarnased. Nende rääkijad mõistavad üksteist ilma teise keelt õppimata. Seda nähtust nimetatakse vastastikuseks mõistmiseks . Kusjuures eristatakse kahte võimalust. Esimene variant on suuline vastastikune arusaadavus. Sel juhul mõistavad kõnelejad üksteist rääkides. Samas ei mõsita nad teise keele kirjutatud vormi. Keeltel on erinevad kirjakeele vormid. Näiteks võib tuua hindi ja urdu keele. Teine võimalus on kirjalik vastastikune arusaadavus. Sellisel juhul mõistetakse teise keele kirjavormi. Samas üksteisega rääkides, ei mõista nad üksteist. Põhjuseks on kahe keele väga erinev hääldus. Saksa ja Hollandi keel on sellises suhtes. Väga lähedases suguluses olevatel keeltel esineb mõlemat varianti. See tähendab, et nad mõistavad üksteist nii kõnes kui kirjas. Siin võib tuua näiteks vene ja ukraina keele või tai ja laose keele. Kuid on olemas ka asümmeetriline vastastikune arusaadavus. Sellisel juhul mõistavad kõnelejad üksteist erineval määral. Portugallased saavad hispaanlastest aru paremini kui hispaanlased portugallastest. Austerlased mõistavad sakslasi paremini kui vastupidi. Antud näidetes on takistuseks dialektid. Kes tõesti tahab häid vestluseid pidada, peavad õppima midagi uut ...