Vestmik

et midagi paluma   »   da bede om noget

74 [seitsekümmend neli]

midagi paluma

midagi paluma

74 [fireoghalvfjerds]

bede om noget

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti taani Mängi Rohkem
Kas te saaksite mul juukseid lõigata? K-n-d- --i-pe-m-t h-r? K__ d_ k_____ m__ h___ K-n d- k-i-p- m-t h-r- ---------------------- Kan du klippe mit hår? 0
Mitte liiga lühikeseks, palun. Ik-e-a-- for---rt--ta-. I___ a__ f__ k____ t___ I-k- a-t f-r k-r-, t-k- ----------------------- Ikke alt for kort, tak. 0
Veidi lühemaks, palun. Li---ko-t---,-t-k. L___ k_______ t___ L-d- k-r-e-e- t-k- ------------------ Lidt kortere, tak. 0
Kas te saaksite need pildid ilmutada? Ka--d- fr---alde -il-ederne? K__ d_ f________ b__________ K-n d- f-e-k-l-e b-l-e-e-n-? ---------------------------- Kan du fremkalde billederne? 0
Fotod on CD-plaadil. B-l---e-ne e- på ----n. B_________ e_ p_ c_____ B-l-e-e-n- e- p- c-’-n- ----------------------- Billederne er på cd’en. 0
Fotod on fotoaparaadis. B--l--ern- -r --k-m-r-e-. B_________ e_ i k________ B-l-e-e-n- e- i k-m-r-e-. ------------------------- Billederne er i kameraet. 0
Kas te saaksite seda kella parandada? Ka---- -epare-- ----? K__ d_ r_______ u____ K-n d- r-p-r-r- u-e-? --------------------- Kan du reparere uret? 0
Klaas on katki. Glass-t-e--- styk--r. G______ e_ i s_______ G-a-s-t e- i s-y-k-r- --------------------- Glasset er i stykker. 0
Patarei on tühi. Ba-t-r--- -----m-. B________ e_ t____ B-t-e-i-t e- t-m-. ------------------ Batteriet er tomt. 0
Saaksite te seda särki triikida? Kan--u--try-e --jor-e-? K__ d_ s_____ s________ K-n d- s-r-g- s-j-r-e-? ----------------------- Kan du stryge skjorten? 0
Saaksite te need püksid pesta? Kan-----en-- --k--r-e? K__ d_ r____ b________ K-n d- r-n-e b-k-e-n-? ---------------------- Kan du rense bukserne? 0
Saaksite te need kingad parandada? K----u-r--arere-s--en-? K__ d_ r_______ s______ K-n d- r-p-r-r- s-o-n-? ----------------------- Kan du reparere skoene? 0
Saaksite te mulle tuld anda? Kan du -i-- -i----d? K__ d_ g___ m__ i___ K-n d- g-v- m-g i-d- -------------------- Kan du give mig ild? 0
Kas teil on tikke või välgumihklit? Ha------æ-ds--k-e---lle--e- -ig-t-r? H__ d_ t__________ e____ e_ l_______ H-r d- t-n-s-i-k-r e-l-r e- l-g-t-r- ------------------------------------ Har du tændstikker eller en lighter? 0
Kas teil on tuhatoosi? Ha- d---t askebæg--? H__ d_ e_ a_________ H-r d- e- a-k-b-g-r- -------------------- Har du et askebæger? 0
Suitsetate te sigareid? R-g-r -u-----r--? R____ d_ c_______ R-g-r d- c-g-r-r- ----------------- Ryger du cigarer? 0
Suitsetate te sigarette? Ryg-- -u -i--r--te-? R____ d_ c__________ R-g-r d- c-g-r-t-e-? -------------------- Ryger du cigaretter? 0
Suitsetate te piipu? Ryge- d--p-b-? R____ d_ p____ R-g-r d- p-b-? -------------- Ryger du pibe? 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + taani (1-100) MP3 taani (1-100)
Videot ei leitud!

Õppimine ja lugemine

Õppimine ja lugemine kuuluvad kokku. Muidugi, on see eriti tõsi, kui õppida võõrkeeli. Kes tahab õppida uut keelt, peab palju lugema. Lugedes võõrkeelset kirjandust töötleme me terveid lauseid. Meie aju õpib sõnavara ja grammatikat kontekstis. See aitab uut sisu kergemini meelde jätta. Meie mälul on üksikuid sõnu raskem meeles pidada. Lugedes õpime, millised tähendused sõnadel võivad olla. Selle tulemusena tekib meil uue keele taju. Loomulikultei tohi võõrkeelne kirjandus liiga keeruline olla. Kaasaegsed ja kriminovellid on tihti meelelahutuslikud. Päevalehtedel on see eelis, et nad on alati päevakohased. Õppimiseks sobivad ka lasteraamatud ja koomiksid. Pildid hõlbustada uuest keelest arusaamist. Sõltumata sellest, millise kirjanduse valid - see peaks olema lõbus! Et keel oleks mitmekesine, peaks loos palju juhtuma. Kui sa ei leia midagi erilist, võid kasutada ka septsiaalseid õpikuid. Algajatele mõeldud lihtsate tekstidega raamatuid on palju. Kasuta lugemisel sõnaraamatut. Kui sa ei tea sõna tähendust, vaata see sõnaraamatust järele. Lugemine aktiveerib meie aju ja me suudame uusi asju õppida kiiremini. Kogu kõik sõnad, mida sa ei tea, ühte faili kokku. Sel moel võid antud sõnu alati üle vaadata. Abiks on ka, kui võõrad sõnad tekstis alla joonida. Siis tunnete need järgmine kord kohe ära. Su edusammud tulevad palju kiiremini, kui loed iga päev võõrkeelset teksti. Meie aju õpib kiiresti uut keelt imiteerima. Võib juhtuda, et lõpuks hakkad võõrkeeles isegi mõtlema...