Vestmik

et midagi paluma   »   nn be om noko

74 [seitsekümmend neli]

midagi paluma

midagi paluma

74 [syttifire]

be om noko

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti nynorsk Mängi Rohkem
Kas te saaksite mul juukseid lõigata? K---d- -l-ppe-hå--- m---? K__ d_ k_____ h____ m____ K-n d- k-y-p- h-r-t m-t-? ------------------------- Kan du klyppe håret mitt? 0
Mitte liiga lühikeseks, palun. I--j----r kor-,--- du-s-i--. I____ f__ k____ e_ d_ s_____ I-k-e f-r k-r-, e- d- s-i-l- ---------------------------- Ikkje for kort, er du snill. 0
Veidi lühemaks, palun. Li-t-ko-tare,--r-----n-l-. L___ k_______ e_ d_ s_____ L-t- k-r-a-e- e- d- s-i-l- -------------------------- Litt kortare, er du snill. 0
Kas te saaksite need pildid ilmutada? Ka----------alle-----e-bil-ta? K__ d_ f________ d____ b______ K-n d- f-a-k-l-e d-s-e b-l-t-? ------------------------------ Kan du framkalle desse bileta? 0
Fotod on CD-plaadil. Bil-t-----p- C--e-. B_____ e_ p_ C_____ B-l-t- e- p- C---n- ------------------- Bileta er på CD-en. 0
Fotod on fotoaparaadis. Bi---a e- i-k-mer-e-. B_____ e_ i k________ B-l-t- e- i k-m-r-e-. --------------------- Bileta er i kameraet. 0
Kas te saaksite seda kella parandada? Kan du-rep---r--de--e kl--k-? K__ d_ r_______ d____ k______ K-n d- r-p-r-r- d-n-e k-o-k-? ----------------------------- Kan du reparere denne klokka? 0
Klaas on katki. G-a-e- -r-k---t. G_____ e_ k_____ G-a-e- e- k-u-t- ---------------- Glaset er knust. 0
Patarei on tühi. Batt-riet e--t-mt. B________ e_ t____ B-t-e-i-t e- t-m-. ------------------ Batteriet er tomt. 0
Saaksite te seda särki triikida? K---d--str--e --jorta? K__ d_ s_____ s_______ K-n d- s-r-k- s-j-r-a- ---------------------- Kan du stryke skjorta? 0
Saaksite te need püksid pesta? K-n d-----------k-a? K__ d_ r_____ b_____ K-n d- r-i-s- b-k-a- -------------------- Kan du reinse buksa? 0
Saaksite te need kingad parandada? K---d-----ar-re-sk-a? K__ d_ r_______ s____ K-n d- r-p-r-r- s-o-? --------------------- Kan du reparere skoa? 0
Saaksite te mulle tuld anda? K-n -u gje-me- f--? K__ d_ g__ m__ f___ K-n d- g-e m-g f-r- ------------------- Kan du gje meg fyr? 0
Kas teil on tikke või välgumihklit? H-- -u---r-t--------l-r ein -ighte-? H__ d_ f_________ e____ e__ l_______ H-r d- f-r-t-k-e- e-l-r e-n l-g-t-r- ------------------------------------ Har du fyrstikker eller ein lighter? 0
Kas teil on tuhatoosi? Ha- -u--i- oske-e-e-? H__ d_ e__ o_________ H-r d- e-t o-k-b-g-r- --------------------- Har du eit oskebeger? 0
Suitsetate te sigareid? R----e- d- s-g--a-? R______ d_ s_______ R-y-j-r d- s-g-r-r- ------------------- Røykjer du sigarar? 0
Suitsetate te sigarette? R--k--r -- --ga-et--r? R______ d_ s__________ R-y-j-r d- s-g-r-t-a-? ---------------------- Røykjer du sigarettar? 0
Suitsetate te piipu? R-y-je--du--i--? R______ d_ p____ R-y-j-r d- p-p-? ---------------- Røykjer du pipe? 0

Õppimine ja lugemine

Õppimine ja lugemine kuuluvad kokku. Muidugi, on see eriti tõsi, kui õppida võõrkeeli. Kes tahab õppida uut keelt, peab palju lugema. Lugedes võõrkeelset kirjandust töötleme me terveid lauseid. Meie aju õpib sõnavara ja grammatikat kontekstis. See aitab uut sisu kergemini meelde jätta. Meie mälul on üksikuid sõnu raskem meeles pidada. Lugedes õpime, millised tähendused sõnadel võivad olla. Selle tulemusena tekib meil uue keele taju. Loomulikultei tohi võõrkeelne kirjandus liiga keeruline olla. Kaasaegsed ja kriminovellid on tihti meelelahutuslikud. Päevalehtedel on see eelis, et nad on alati päevakohased. Õppimiseks sobivad ka lasteraamatud ja koomiksid. Pildid hõlbustada uuest keelest arusaamist. Sõltumata sellest, millise kirjanduse valid - see peaks olema lõbus! Et keel oleks mitmekesine, peaks loos palju juhtuma. Kui sa ei leia midagi erilist, võid kasutada ka septsiaalseid õpikuid. Algajatele mõeldud lihtsate tekstidega raamatuid on palju. Kasuta lugemisel sõnaraamatut. Kui sa ei tea sõna tähendust, vaata see sõnaraamatust järele. Lugemine aktiveerib meie aju ja me suudame uusi asju õppida kiiremini. Kogu kõik sõnad, mida sa ei tea, ühte faili kokku. Sel moel võid antud sõnu alati üle vaadata. Abiks on ka, kui võõrad sõnad tekstis alla joonida. Siis tunnete need järgmine kord kohe ära. Su edusammud tulevad palju kiiremini, kui loed iga päev võõrkeelset teksti. Meie aju õpib kiiresti uut keelt imiteerima. Võib juhtuda, et lõpuks hakkad võõrkeeles isegi mõtlema...