Vestmik

et Sisseostud   »   fr Faire du shopping

54 [viiskümmend neli]

Sisseostud

Sisseostud

54 [cinquante-quatre]

Faire du shopping

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti prantsuse Mängi Rohkem
Ma sooviks kinki osta. Je-----r-is --h--er un----eau. J_ v_______ a______ u_ c______ J- v-u-r-i- a-h-t-r u- c-d-a-. ------------------------------ Je voudrais acheter un cadeau. 0
Kuid midagi, mis poleks liialt kallis. M-is -----ro--c-e-. M___ p__ t___ c____ M-i- p-s t-o- c-e-. ------------------- Mais pas trop cher. 0
Võib-olla käekott? Pe---ê-re------- ----i--? P________ u_ s__ à m___ ? P-u---t-e u- s-c à m-i- ? ------------------------- Peut-être un sac à main ? 0
Millist värvi te soovite? Que----co--eu- --s-----vo-s-? Q_____ c______ d___________ ? Q-e-l- c-u-e-r d-s-r-z-v-u- ? ----------------------------- Quelle couleur désirez-vous ? 0
Musta, pruuni või valget? No----b--n-ou ------? N____ b___ o_ b____ ? N-i-, b-u- o- b-a-c ? --------------------- Noir, brun ou blanc ? 0
Suurt või väikest? U- -r--d -u-u- ---it-? U_ g____ o_ u_ p____ ? U- g-a-d o- u- p-t-t ? ---------------------- Un grand ou un petit ? 0
Tohin ma seda korra vaadata? Est--e-que--e pe-x v----c-l------? E_____ q__ j_ p___ v___ c_______ ? E-t-c- q-e j- p-u- v-i- c-l-i-c- ? ---------------------------------- Est-ce que je peux voir celui-ci ? 0
Kas see on nahast? E-t-il-e--c--- ? E_____ e_ c___ ? E-t-i- e- c-i- ? ---------------- Est-il en cuir ? 0
Või on ta kunstmaterjalist? O---- --tiè-- --nt-é-i--e-? O_ e_ m______ s__________ ? O- e- m-t-è-e s-n-h-t-q-e ? --------------------------- Ou en matière synthétique ? 0
Nahast loomulikult. E- c-ir---r--abl-. E_ c___ v_________ E- c-i- v-r-t-b-e- ------------------ En cuir véritable. 0
See on äärmiselt kvaliteetne. C’e---d--la -rès -on-e q-ali-é. C____ d_ l_ t___ b____ q_______ C-e-t d- l- t-è- b-n-e q-a-i-é- ------------------------------- C’est de la très bonne qualité. 0
Ja käekott on tõesti seda hinda väärt. E--l----- --t vra---n----un --i---r-s ------g-ux. E_ l_ s__ e__ v_______ à u_ p___ t___ a__________ E- l- s-c e-t v-a-m-n- à u- p-i- t-è- a-a-t-g-u-. ------------------------------------------------- Et le sac est vraiment à un prix très avantageux. 0
See meeldib mulle. I---e p-aît--i--. I_ m_ p____ b____ I- m- p-a-t b-e-. ----------------- Il me plaît bien. 0
Ma võtan selle. Je le-pre---. J_ l_ p______ J- l- p-e-d-. ------------- Je le prends. 0
Kas ma saan seda hiljem ümber vahetada? Pu-s--e-é-en-u-l----n- l-éc-----r-? P______ é_____________ l_________ ? P-i---e é-e-t-e-l-m-n- l-é-h-n-e- ? ----------------------------------- Puis-je éventuellement l’échanger ? 0
Loomulikult. Bi-- s--. B___ s___ B-e- s-r- --------- Bien sur. 0
Me pakime ta kingina ära. N-----ou- fai-on--un-paquet ----au. N___ v___ f______ u_ p_____ c______ N-u- v-u- f-i-o-s u- p-q-e- c-d-a-. ----------------------------------- Nous vous faisons un paquet cadeau. 0
Kassa on sealpool. La-ca-sse--s--p-r -err---e. L_ c_____ e__ p__ d________ L- c-i-s- e-t p-r d-r-i-r-. --------------------------- La caisse est par derrière. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + prantsuse (1-100) MP3 prantsuse (1-100)
Videot ei leitud!

Kes mõistab keda?

Maailmas on umbes 7 miljardit inimest. Neil kõigil on keel. Kahjuks ei ole see alati sama keel. Seega peame teiste rahvustega suhtlemiseks õppima keeli. See on sageli väga raske. Kuid on keeli, mis on üksteisega väga sarnased. Nende rääkijad mõistavad üksteist ilma teise keelt õppimata. Seda nähtust nimetatakse vastastikuseks mõistmiseks . Kusjuures eristatakse kahte võimalust. Esimene variant on suuline vastastikune arusaadavus. Sel juhul mõistavad kõnelejad üksteist rääkides. Samas ei mõsita nad teise keele kirjutatud vormi. Keeltel on erinevad kirjakeele vormid. Näiteks võib tuua hindi ja urdu keele. Teine võimalus on kirjalik vastastikune arusaadavus. Sellisel juhul mõistetakse teise keele kirjavormi. Samas üksteisega rääkides, ei mõista nad üksteist. Põhjuseks on kahe keele väga erinev hääldus. Saksa ja Hollandi keel on sellises suhtes. Väga lähedases suguluses olevatel keeltel esineb mõlemat varianti. See tähendab, et nad mõistavad üksteist nii kõnes kui kirjas. Siin võib tuua näiteks vene ja ukraina keele või tai ja laose keele. Kuid on olemas ka asümmeetriline vastastikune arusaadavus. Sellisel juhul mõistavad kõnelejad üksteist erineval määral. Portugallased saavad hispaanlastest aru paremini kui hispaanlased portugallastest. Austerlased mõistavad sakslasi paremini kui vastupidi. Antud näidetes on takistuseks dialektid. Kes tõesti tahab häid vestluseid pidada, peavad õppima midagi uut ...