Vestmik

et Sisseostud   »   nn Handle

54 [viiskümmend neli]

Sisseostud

Sisseostud

54 [femtifire]

Handle

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti nynorsk Mängi Rohkem
Ma sooviks kinki osta. E- vil k--pe---n-pre--n-. E_ v__ k____ e__ p_______ E- v-l k-ø-e e-n p-e-a-g- ------------------------- Eg vil kjøpe ein presang. 0
Kuid midagi, mis poleks liialt kallis. Men---kje noko-a-t --r---rt. M__ i____ n___ a__ f__ d____ M-n i-k-e n-k- a-t f-r d-r-. ---------------------------- Men ikkje noko alt for dyrt. 0
Võib-olla käekott? Kan-kj--e--v-sk-? K______ e_ v_____ K-n-k-e e- v-s-e- ----------------- Kanskje ei veske? 0
Millist värvi te soovite? Kva-f-r-e --l------? K__ f____ v__ d_ h__ K-a f-r-e v-l d- h-? -------------------- Kva farge vil du ha? 0
Musta, pruuni või valget? S--rt, -r-- ell-- k--t? S_____ b___ e____ k____ S-a-t- b-u- e-l-r k-i-? ----------------------- Svart, brun eller kvit? 0
Suurt või väikest? S----el--------? S___ e____ l____ S-o- e-l-r l-t-? ---------------- Stor eller lita? 0
Tohin ma seda korra vaadata? K-n--- få-----på den-e? K__ e_ f_ s__ p_ d_____ K-n e- f- s-å p- d-n-e- ----------------------- Kan eg få sjå på denne? 0
Kas see on nahast? E- --t-s----? E_ d__ s_____ E- d-t s-i-n- ------------- Er det skinn? 0
Või on ta kunstmaterjalist? Eller--r det-k-n-t-t-f-? E____ e_ d__ k__________ E-l-r e- d-t k-n-t-t-f-? ------------------------ Eller er det kunststoff? 0
Nahast loomulikult. Ski-n,-sj--v---t. S_____ s_________ S-i-n- s-ø-v-a-t- ----------------- Skinn, sjølvsagt. 0
See on äärmiselt kvaliteetne. D-t er ----- ------alitet. D__ e_ s____ g__ k________ D-t e- s-æ-t g-d k-a-i-e-. -------------------------- Det er svært god kvalitet. 0
Ja käekott on tõesti seda hinda väärt. Og--e-n--ve--a e- ----eleg -imel--. O_ d____ v____ e_ v_______ r_______ O- d-n-e v-s-a e- v-r-e-e- r-m-l-g- ----------------------------------- Og denne veska er verkeleg rimeleg. 0
See meeldib mulle. Eg-lik-r---. E_ l____ h__ E- l-k-r h-. ------------ Eg likar ho. 0
Ma võtan selle. Eg-te- --. E_ t__ h__ E- t-k h-. ---------- Eg tek ho. 0
Kas ma saan seda hiljem ümber vahetada? Kan----eve---e-t-få byte---? K__ e_ e________ f_ b___ h__ K-n e- e-e-t-e-t f- b-t- h-? ---------------------------- Kan eg eventuelt få byte ho? 0
Loomulikult. S----sa--. S_________ S-ø-v-a-t- ---------- Sjølvsagt. 0
Me pakime ta kingina ära. Vi-ka- ---k- ho i-n so--p-es-ng. V_ k__ p____ h_ i__ s__ p_______ V- k-n p-k-e h- i-n s-m p-e-a-g- -------------------------------- Vi kan pakke ho inn som presang. 0
Kassa on sealpool. D-- --rt--er k--s-. D__ b____ e_ k_____ D-r b-r-e e- k-s-a- ------------------- Der borte er kassa. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + nynorsk (1-100) MP3 nynorsk (1-100)
Videot ei leitud!

Kes mõistab keda?

Maailmas on umbes 7 miljardit inimest. Neil kõigil on keel. Kahjuks ei ole see alati sama keel. Seega peame teiste rahvustega suhtlemiseks õppima keeli. See on sageli väga raske. Kuid on keeli, mis on üksteisega väga sarnased. Nende rääkijad mõistavad üksteist ilma teise keelt õppimata. Seda nähtust nimetatakse vastastikuseks mõistmiseks . Kusjuures eristatakse kahte võimalust. Esimene variant on suuline vastastikune arusaadavus. Sel juhul mõistavad kõnelejad üksteist rääkides. Samas ei mõsita nad teise keele kirjutatud vormi. Keeltel on erinevad kirjakeele vormid. Näiteks võib tuua hindi ja urdu keele. Teine võimalus on kirjalik vastastikune arusaadavus. Sellisel juhul mõistetakse teise keele kirjavormi. Samas üksteisega rääkides, ei mõista nad üksteist. Põhjuseks on kahe keele väga erinev hääldus. Saksa ja Hollandi keel on sellises suhtes. Väga lähedases suguluses olevatel keeltel esineb mõlemat varianti. See tähendab, et nad mõistavad üksteist nii kõnes kui kirjas. Siin võib tuua näiteks vene ja ukraina keele või tai ja laose keele. Kuid on olemas ka asümmeetriline vastastikune arusaadavus. Sellisel juhul mõistavad kõnelejad üksteist erineval määral. Portugallased saavad hispaanlastest aru paremini kui hispaanlased portugallastest. Austerlased mõistavad sakslasi paremini kui vastupidi. Antud näidetes on takistuseks dialektid. Kes tõesti tahab häid vestluseid pidada, peavad õppima midagi uut ...