Vestmik

et Sisseostud   »   bg Пазаруване

54 [viiskümmend neli]

Sisseostud

Sisseostud

54 [петдесет и четири]

54 [petdeset i chetiri]

Пазаруване

[Pazaruvane]

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti bulgaaria Mängi Rohkem
Ma sooviks kinki osta. Бих -ск-- / и-к-ла -а -упя п-д--ък. Бих искал / искала да купя подарък. Б-х и-к-л / и-к-л- д- к-п- п-д-р-к- ----------------------------------- Бих искал / искала да купя подарък. 0
Bik- -s--l /-i---l--d--k--ya podar-k. Bikh iskal / iskala da kupya podaryk. B-k- i-k-l / i-k-l- d- k-p-a p-d-r-k- ------------------------------------- Bikh iskal / iskala da kupya podaryk.
Kuid midagi, mis poleks liialt kallis. Н- -е--е-о-пре-алено с-ъп-. Но не нещо прекалено скъпо. Н- н- н-щ- п-е-а-е-о с-ъ-о- --------------------------- Но не нещо прекалено скъпо. 0
No-ne nes---o-p-e-a-e-o s-y-o. No ne neshcho prekaleno skypo. N- n- n-s-c-o p-e-a-e-o s-y-o- ------------------------------ No ne neshcho prekaleno skypo.
Võib-olla käekott? М--е--и-д-мска -анта? Може би дамска чанта? М-ж- б- д-м-к- ч-н-а- --------------------- Може би дамска чанта? 0
Mozh- b- -a-sk--ch-n--? Mozhe bi damska chanta? M-z-e b- d-m-k- c-a-t-? ----------------------- Mozhe bi damska chanta?
Millist värvi te soovite? К--ъв-цв-т--е-а-т-? Какъв цвят желаете? К-к-в ц-я- ж-л-е-е- ------------------- Какъв цвят желаете? 0
Ka--v -svya- zhela-te? Kakyv tsvyat zhelaete? K-k-v t-v-a- z-e-a-t-? ---------------------- Kakyv tsvyat zhelaete?
Musta, pruuni või valget? Че-е-,-кафяв и-и ---? Черен, кафяв или бял? Ч-р-н- к-ф-в и-и б-л- --------------------- Черен, кафяв или бял? 0
Ch---n- -a-y-v -l----al? Cheren, kafyav ili byal? C-e-e-, k-f-a- i-i b-a-? ------------------------ Cheren, kafyav ili byal?
Suurt või väikest? Голяма --- м---а? Голяма или малка? Г-л-м- и-и м-л-а- ----------------- Голяма или малка? 0
G--y-m--ili---l--? Golyama ili malka? G-l-a-a i-i m-l-a- ------------------ Golyama ili malka?
Tohin ma seda korra vaadata? Мо-е--и--а--ид- --зи? Може ли да видя тази? М-ж- л- д- в-д- т-з-? --------------------- Може ли да видя тази? 0
M-z-e--i--- vidy- ta--? Mozhe li da vidya tazi? M-z-e l- d- v-d-a t-z-? ----------------------- Mozhe li da vidya tazi?
Kas see on nahast? От-к-ж- ли-е? От кожа ли е? О- к-ж- л- е- ------------- От кожа ли е? 0
O--ko--- li y-? Ot kozha li ye? O- k-z-a l- y-? --------------- Ot kozha li ye?
Või on ta kunstmaterjalist? Ил- о-----уст------а-----? Или от изкуствена материя? И-и о- и-к-с-в-н- м-т-р-я- -------------------------- Или от изкуствена материя? 0
Il---- i--ust-e-a-mat--iy-? Ili ot izkustvena materiya? I-i o- i-k-s-v-n- m-t-r-y-? --------------------------- Ili ot izkustvena materiya?
Nahast loomulikult. О---о----ст-ст-ен-. От кожа естествено. О- к-ж- е-т-с-в-н-. ------------------- От кожа естествено. 0
O--k-zh- y-st-st--n-. Ot kozha yestestveno. O- k-z-a y-s-e-t-e-o- --------------------- Ot kozha yestestveno.
See on äärmiselt kvaliteetne. Т--а-- о---е---до-р- к-ч---в-. Това е особено добро качество. Т-в- е о-о-е-о д-б-о к-ч-с-в-. ------------------------------ Това е особено добро качество. 0
T--a ----s-b--o---b-o -a-h--t-o. Tova ye osobeno dobro kachestvo. T-v- y- o-o-e-o d-b-o k-c-e-t-o- -------------------------------- Tova ye osobeno dobro kachestvo.
Ja käekott on tõesti seda hinda väärt. Чан-ат- -ейс----ел-о - -- м-ого -зг---- ---а. Чантата действително е на много изгодна цена. Ч-н-а-а д-й-т-и-е-н- е н- м-о-о и-г-д-а ц-н-. --------------------------------------------- Чантата действително е на много изгодна цена. 0
Cha--ata-d-ys----e--- y---- ----o-i--o-n--ts--a. Chantata deystvitelno ye na mnogo izgodna tsena. C-a-t-t- d-y-t-i-e-n- y- n- m-o-o i-g-d-a t-e-a- ------------------------------------------------ Chantata deystvitelno ye na mnogo izgodna tsena.
See meeldib mulle. Хар-с-а ми. Харесва ми. Х-р-с-а м-. ----------- Харесва ми. 0
Kh-r---a--i. Kharesva mi. K-a-e-v- m-. ------------ Kharesva mi.
Ma võtan selle. Щ-------ма. Ще я взема. Щ- я в-е-а- ----------- Ще я взема. 0
Shc-e-y- v---a. Shche ya vzema. S-c-e y- v-e-a- --------------- Shche ya vzema.
Kas ma saan seda hiljem ümber vahetada? Мож--л- е-енту-лн- да -------ня? Може ли евентуално да я подменя? М-ж- л- е-е-т-а-н- д- я п-д-е-я- -------------------------------- Може ли евентуално да я подменя? 0
M--he l--y----t----- d- y- -odm---a? Mozhe li yeventualno da ya podmenya? M-z-e l- y-v-n-u-l-o d- y- p-d-e-y-? ------------------------------------ Mozhe li yeventualno da ya podmenya?
Loomulikult. Раз---а---. Разбира се. Р-з-и-а с-. ----------- Разбира се. 0
R-zbi-a se. Razbira se. R-z-i-a s-. ----------- Razbira se.
Me pakime ta kingina ära. Н-е щ- - -п-к-ваме-к--- по-а-ък. Ние ще я опаковаме като подарък. Н-е щ- я о-а-о-а-е к-т- п-д-р-к- -------------------------------- Ние ще я опаковаме като подарък. 0
Nie------ y- op----a-- -a-- -o--r-k. Nie shche ya opakovame kato podaryk. N-e s-c-e y- o-a-o-a-e k-t- p-d-r-k- ------------------------------------ Nie shche ya opakovame kato podaryk.
Kassa on sealpool. К-сата-е-там от--е-а. Касата е там отсреща. К-с-т- е т-м о-с-е-а- --------------------- Касата е там отсреща. 0
Kasata y- tam----------a. Kasata ye tam otsreshcha. K-s-t- y- t-m o-s-e-h-h-. ------------------------- Kasata ye tam otsreshcha.

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Kes mõistab keda?

Maailmas on umbes 7 miljardit inimest. Neil kõigil on keel. Kahjuks ei ole see alati sama keel. Seega peame teiste rahvustega suhtlemiseks õppima keeli. See on sageli väga raske. Kuid on keeli, mis on üksteisega väga sarnased. Nende rääkijad mõistavad üksteist ilma teise keelt õppimata. Seda nähtust nimetatakse vastastikuseks mõistmiseks . Kusjuures eristatakse kahte võimalust. Esimene variant on suuline vastastikune arusaadavus. Sel juhul mõistavad kõnelejad üksteist rääkides. Samas ei mõsita nad teise keele kirjutatud vormi. Keeltel on erinevad kirjakeele vormid. Näiteks võib tuua hindi ja urdu keele. Teine võimalus on kirjalik vastastikune arusaadavus. Sellisel juhul mõistetakse teise keele kirjavormi. Samas üksteisega rääkides, ei mõista nad üksteist. Põhjuseks on kahe keele väga erinev hääldus. Saksa ja Hollandi keel on sellises suhtes. Väga lähedases suguluses olevatel keeltel esineb mõlemat varianti. See tähendab, et nad mõistavad üksteist nii kõnes kui kirjas. Siin võib tuua näiteks vene ja ukraina keele või tai ja laose keele. Kuid on olemas ka asümmeetriline vastastikune arusaadavus. Sellisel juhul mõistavad kõnelejad üksteist erineval määral. Portugallased saavad hispaanlastest aru paremini kui hispaanlased portugallastest. Austerlased mõistavad sakslasi paremini kui vastupidi. Antud näidetes on takistuseks dialektid. Kes tõesti tahab häid vestluseid pidada, peavad õppima midagi uut ...