Vestmik

et Sisseostud   »   bg Пазаруване

54 [viiskümmend neli]

Sisseostud

Sisseostud

54 [петдесет и четири]

54 [petdeset i chetiri]

Пазаруване

Pazaruvane

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti bulgaaria Mängi Rohkem
Ma sooviks kinki osta. Би--и-кал / ис------а -у-я -ода-ъ-. Б__ и____ / и_____ д_ к___ п_______ Б-х и-к-л / и-к-л- д- к-п- п-д-р-к- ----------------------------------- Бих искал / искала да купя подарък. 0
Bikh-i---- /-i--al- -a--up---p--ar-k. B___ i____ / i_____ d_ k____ p_______ B-k- i-k-l / i-k-l- d- k-p-a p-d-r-k- ------------------------------------- Bikh iskal / iskala da kupya podaryk.
Kuid midagi, mis poleks liialt kallis. Н- -- нещ-----ка-е-о -къ-о. Н_ н_ н___ п________ с_____ Н- н- н-щ- п-е-а-е-о с-ъ-о- --------------------------- Но не нещо прекалено скъпо. 0
No--- ne-------r-k---n- --yp-. N_ n_ n______ p________ s_____ N- n- n-s-c-o p-e-a-e-o s-y-o- ------------------------------ No ne neshcho prekaleno skypo.
Võib-olla käekott? Мож---и ---ск---анта? М___ б_ д_____ ч_____ М-ж- б- д-м-к- ч-н-а- --------------------- Може би дамска чанта? 0
Mo--e-bi d-m-ka ------? M____ b_ d_____ c______ M-z-e b- d-m-k- c-a-t-? ----------------------- Mozhe bi damska chanta?
Millist värvi te soovite? К-----ц--т -ел---е? К____ ц___ ж_______ К-к-в ц-я- ж-л-е-е- ------------------- Какъв цвят желаете? 0
Ka--v -svyat-zhel----? K____ t_____ z________ K-k-v t-v-a- z-e-a-t-? ---------------------- Kakyv tsvyat zhelaete?
Musta, pruuni või valget? Чере-- -а--в -ли -я-? Ч_____ к____ и__ б___ Ч-р-н- к-ф-в и-и б-л- --------------------- Черен, кафяв или бял? 0
C-ere-----f-av-ili----l? C______ k_____ i__ b____ C-e-e-, k-f-a- i-i b-a-? ------------------------ Cheren, kafyav ili byal?
Suurt või väikest? Г--я-а-ил-----к-? Г_____ и__ м_____ Г-л-м- и-и м-л-а- ----------------- Голяма или малка? 0
G----ma-i-i-m-l--? G______ i__ m_____ G-l-a-a i-i m-l-a- ------------------ Golyama ili malka?
Tohin ma seda korra vaadata? М--е----да----я т---? М___ л_ д_ в___ т____ М-ж- л- д- в-д- т-з-? --------------------- Може ли да видя тази? 0
Mozhe l- -a vi--a--a--? M____ l_ d_ v____ t____ M-z-e l- d- v-d-a t-z-? ----------------------- Mozhe li da vidya tazi?
Kas see on nahast? О------ ---е? О_ к___ л_ е_ О- к-ж- л- е- ------------- От кожа ли е? 0
Ot-k---a -i-y-? O_ k____ l_ y__ O- k-z-a l- y-? --------------- Ot kozha li ye?
Või on ta kunstmaterjalist? Ил---т --куств-на мат----? И__ о_ и_________ м_______ И-и о- и-к-с-в-н- м-т-р-я- -------------------------- Или от изкуствена материя? 0
Ili--- iz-u---en- -a-e--ya? I__ o_ i_________ m________ I-i o- i-k-s-v-n- m-t-r-y-? --------------------------- Ili ot izkustvena materiya?
Nahast loomulikult. От---ж- е-те---ено. О_ к___ е__________ О- к-ж- е-т-с-в-н-. ------------------- От кожа естествено. 0
O----z-a---stestven-. O_ k____ y___________ O- k-z-a y-s-e-t-e-o- --------------------- Ot kozha yestestveno.
See on äärmiselt kvaliteetne. Т-ва-е --об-но --б-о качес-в-. Т___ е о______ д____ к________ Т-в- е о-о-е-о д-б-о к-ч-с-в-. ------------------------------ Това е особено добро качество. 0
T-va--e-o-----o dobro kac-e----. T___ y_ o______ d____ k_________ T-v- y- o-o-e-o d-b-o k-c-e-t-o- -------------------------------- Tova ye osobeno dobro kachestvo.
Ja käekott on tõesti seda hinda väärt. Ч-н-а-а -ей----т--но----- м-о-о --г-дна ц-н-. Ч______ д___________ е н_ м____ и______ ц____ Ч-н-а-а д-й-т-и-е-н- е н- м-о-о и-г-д-а ц-н-. --------------------------------------------- Чантата действително е на много изгодна цена. 0
Chan-at- -e-st--t-ln---- -- mn-g- --go-na----n-. C_______ d___________ y_ n_ m____ i______ t_____ C-a-t-t- d-y-t-i-e-n- y- n- m-o-o i-g-d-a t-e-a- ------------------------------------------------ Chantata deystvitelno ye na mnogo izgodna tsena.
See meeldib mulle. Х--е--а--и. Х______ м__ Х-р-с-а м-. ----------- Харесва ми. 0
Kh----va --. K_______ m__ K-a-e-v- m-. ------------ Kharesva mi.
Ma võtan selle. Щ- я-вз-ма. Щ_ я в_____ Щ- я в-е-а- ----------- Ще я взема. 0
S-che--a vz--a. S____ y_ v_____ S-c-e y- v-e-a- --------------- Shche ya vzema.
Kas ma saan seda hiljem ümber vahetada? Мо-- ли -ве--уа-н- д----п---е--? М___ л_ е_________ д_ я п_______ М-ж- л- е-е-т-а-н- д- я п-д-е-я- -------------------------------- Може ли евентуално да я подменя? 0
Mozhe-li-----n-u-lno--- ya --dme-y-? M____ l_ y__________ d_ y_ p________ M-z-e l- y-v-n-u-l-o d- y- p-d-e-y-? ------------------------------------ Mozhe li yeventualno da ya podmenya?
Loomulikult. Ра----а-с-. Р______ с__ Р-з-и-а с-. ----------- Разбира се. 0
R---ir--s-. R______ s__ R-z-i-a s-. ----------- Razbira se.
Me pakime ta kingina ära. Н-е ще---о-ак--а-- ка-о -о-аръ-. Н__ щ_ я о________ к___ п_______ Н-е щ- я о-а-о-а-е к-т- п-д-р-к- -------------------------------- Ние ще я опаковаме като подарък. 0
N-e-shc-- ya -pako--me ---- -o----k. N__ s____ y_ o________ k___ p_______ N-e s-c-e y- o-a-o-a-e k-t- p-d-r-k- ------------------------------------ Nie shche ya opakovame kato podaryk.
Kassa on sealpool. К------е -а- --с--щ-. К_____ е т__ о_______ К-с-т- е т-м о-с-е-а- --------------------- Касата е там отсреща. 0
K-s-ta ----am----r-shc-a. K_____ y_ t__ o__________ K-s-t- y- t-m o-s-e-h-h-. ------------------------- Kasata ye tam otsreshcha.

Kes mõistab keda?

Maailmas on umbes 7 miljardit inimest. Neil kõigil on keel. Kahjuks ei ole see alati sama keel. Seega peame teiste rahvustega suhtlemiseks õppima keeli. See on sageli väga raske. Kuid on keeli, mis on üksteisega väga sarnased. Nende rääkijad mõistavad üksteist ilma teise keelt õppimata. Seda nähtust nimetatakse vastastikuseks mõistmiseks . Kusjuures eristatakse kahte võimalust. Esimene variant on suuline vastastikune arusaadavus. Sel juhul mõistavad kõnelejad üksteist rääkides. Samas ei mõsita nad teise keele kirjutatud vormi. Keeltel on erinevad kirjakeele vormid. Näiteks võib tuua hindi ja urdu keele. Teine võimalus on kirjalik vastastikune arusaadavus. Sellisel juhul mõistetakse teise keele kirjavormi. Samas üksteisega rääkides, ei mõista nad üksteist. Põhjuseks on kahe keele väga erinev hääldus. Saksa ja Hollandi keel on sellises suhtes. Väga lähedases suguluses olevatel keeltel esineb mõlemat varianti. See tähendab, et nad mõistavad üksteist nii kõnes kui kirjas. Siin võib tuua näiteks vene ja ukraina keele või tai ja laose keele. Kuid on olemas ka asümmeetriline vastastikune arusaadavus. Sellisel juhul mõistavad kõnelejad üksteist erineval määral. Portugallased saavad hispaanlastest aru paremini kui hispaanlased portugallastest. Austerlased mõistavad sakslasi paremini kui vastupidi. Antud näidetes on takistuseks dialektid. Kes tõesti tahab häid vestluseid pidada, peavad õppima midagi uut ...