Vestmik

et Sisseostud   »   da Købe ind

54 [viiskümmend neli]

Sisseostud

Sisseostud

54 [fireoghalvtreds]

Købe ind

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti taani Mängi Rohkem
Ma sooviks kinki osta. J-- --l-gern- ---e--- gav-. J__ v__ g____ k___ e_ g____ J-g v-l g-r-e k-b- e- g-v-. --------------------------- Jeg vil gerne købe en gave. 0
Kuid midagi, mis poleks liialt kallis. M----kk-----e--al- f-- ----. M__ i___ n____ a__ f__ d____ M-n i-k- n-g-t a-t f-r d-r-. ---------------------------- Men ikke noget alt for dyrt. 0
Võib-olla käekott? Måske en----dta--e? M____ e_ h_________ M-s-e e- h-n-t-s-e- ------------------- Måske en håndtaske? 0
Millist värvi te soovite? H-ilk-- f-r-e sk-l den -ære? H______ f____ s___ d__ v____ H-i-k-n f-r-e s-a- d-n v-r-? ---------------------------- Hvilken farve skal den være? 0
Musta, pruuni või valget? S---, --u- -l-e--h--d? S____ b___ e____ h____ S-r-, b-u- e-l-r h-i-? ---------------------- Sort, brun eller hvid? 0
Suurt või väikest? E-----r ell-r--n -ill-? E_ s___ e____ e_ l_____ E- s-o- e-l-r e- l-l-e- ----------------------- En stor eller en lille? 0
Tohin ma seda korra vaadata? Må-j-g -- p- ----d--? M_ j__ s_ p_ d__ d___ M- j-g s- p- d-n d-r- --------------------- Må jeg se på den der? 0
Kas see on nahast? E- --n -f -kin-? E_ d__ a_ s_____ E- d-n a- s-i-d- ---------------- Er den af skind? 0
Või on ta kunstmaterjalist? E---- -r-d-- a---uns-s-of? E____ e_ d__ a_ k_________ E-l-r e- d-n a- k-n-t-t-f- -------------------------- Eller er den af kunststof? 0
Nahast loomulikult. A--læ-e---atur-i---s. A_ l____ n___________ A- l-d-r n-t-r-i-v-s- --------------------- Af læder naturligvis. 0
See on äärmiselt kvaliteetne. De---- en-særl-g -od k-a-----. D__ e_ e_ s_____ g__ k________ D-t e- e- s-r-i- g-d k-a-i-e-. ------------------------------ Det er en særlig god kvalitet. 0
Ja käekott on tõesti seda hinda väärt. Og-hå--tas-----r-v----l-- m-g-t -il---. O_ h_________ e_ v_______ m____ b______ O- h-n-t-s-e- e- v-r-e-i- m-g-t b-l-i-. --------------------------------------- Og håndtasken er virkelig meget billig. 0
See meeldib mulle. J-g -an god- li-- den. J__ k__ g___ l___ d___ J-g k-n g-d- l-d- d-n- ---------------------- Jeg kan godt lide den. 0
Ma võtan selle. Den---g-- -eg. D__ t____ j___ D-n t-g-r j-g- -------------- Den tager jeg. 0
Kas ma saan seda hiljem ümber vahetada? K-- den-e---tuel- -yt--s? K__ d__ e________ b______ K-n d-n e-e-t-e-t b-t-e-? ------------------------- Kan den eventuelt byttes? 0
Loomulikult. S----ø---lig. S____________ S-l-f-l-e-i-. ------------- Selvfølgelig. 0
Me pakime ta kingina ära. V--pa---r d------ s-m-g-v-. V_ p_____ d__ i__ s__ g____ V- p-k-e- d-n i-d s-m g-v-. --------------------------- Vi pakker den ind som gave. 0
Kassa on sealpool. K---e--er-d-rov-e. K_____ e_ d_______ K-s-e- e- d-r-v-e- ------------------ Kassen er derovre. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + taani (1-100) MP3 taani (1-100)
Videot ei leitud!

Kes mõistab keda?

Maailmas on umbes 7 miljardit inimest. Neil kõigil on keel. Kahjuks ei ole see alati sama keel. Seega peame teiste rahvustega suhtlemiseks õppima keeli. See on sageli väga raske. Kuid on keeli, mis on üksteisega väga sarnased. Nende rääkijad mõistavad üksteist ilma teise keelt õppimata. Seda nähtust nimetatakse vastastikuseks mõistmiseks . Kusjuures eristatakse kahte võimalust. Esimene variant on suuline vastastikune arusaadavus. Sel juhul mõistavad kõnelejad üksteist rääkides. Samas ei mõsita nad teise keele kirjutatud vormi. Keeltel on erinevad kirjakeele vormid. Näiteks võib tuua hindi ja urdu keele. Teine võimalus on kirjalik vastastikune arusaadavus. Sellisel juhul mõistetakse teise keele kirjavormi. Samas üksteisega rääkides, ei mõista nad üksteist. Põhjuseks on kahe keele väga erinev hääldus. Saksa ja Hollandi keel on sellises suhtes. Väga lähedases suguluses olevatel keeltel esineb mõlemat varianti. See tähendab, et nad mõistavad üksteist nii kõnes kui kirjas. Siin võib tuua näiteks vene ja ukraina keele või tai ja laose keele. Kuid on olemas ka asümmeetriline vastastikune arusaadavus. Sellisel juhul mõistavad kõnelejad üksteist erineval määral. Portugallased saavad hispaanlastest aru paremini kui hispaanlased portugallastest. Austerlased mõistavad sakslasi paremini kui vastupidi. Antud näidetes on takistuseks dialektid. Kes tõesti tahab häid vestluseid pidada, peavad õppima midagi uut ...