Vestmik

et Sisseostud   »   cs Nakupování

54 [viiskümmend neli]

Sisseostud

Sisseostud

54 [padesát čtyři]

Nakupování

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti tšehhi Mängi Rohkem
Ma sooviks kinki osta. Chtě---y-- -----t-ně--ký---re-. C____ b___ k_____ n_____ d_____ C-t-l b-c- k-u-i- n-j-k- d-r-k- ------------------------------- Chtěl bych koupit nějaký dárek. 0
Kuid midagi, mis poleks liialt kallis. Ale-ne-m-c--rahý. A__ n_ m__ d_____ A-e n- m-c d-a-ý- ----------------- Ale ne moc drahý. 0
Võib-olla käekott? M---á-n-jakou --bel--? M____ n______ k_______ M-ž-á n-j-k-u k-b-l-u- ---------------------- Možná nějakou kabelku? 0
Millist värvi te soovite? J-k-----------s-- --těl-/ c-těl-? J____ b____ b____ c____ / c______ J-k-u b-r-u b-s-e c-t-l / c-t-l-? --------------------------------- Jakou barvu byste chtěl / chtěla? 0
Musta, pruuni või valget? Č-rn--- -n---u-neb--b-lou? Č______ h_____ n___ b_____ Č-r-o-, h-ě-o- n-b- b-l-u- -------------------------- Černou, hnědou nebo bílou? 0
Suurt või väikest? Větš- -ebo m----? V____ n___ m_____ V-t-í n-b- m-n-í- ----------------- Větší nebo menší? 0
Tohin ma seda korra vaadata? Můž- s---r-h--dn-ut--uto? M___ s_ p__________ t____ M-ž- s- p-o-l-d-o-t t-t-? ------------------------- Můžu si prohlédnout tuto? 0
Kas see on nahast? J--- k-že? J_ z k____ J- z k-ž-? ---------- Je z kůže? 0
Või on ta kunstmaterjalist? N-bo-z --ž--ky? N___ z k_______ N-b- z k-ž-n-y- --------------- Nebo z koženky? 0
Nahast loomulikult. Sam--ř-jmě---k-ž-. S_________ z k____ S-m-z-e-m- z k-ž-. ------------------ Samozřejmě z kůže. 0
See on äärmiselt kvaliteetne. Je -bzv-á-- -v--it--. J_ o_______ k________ J- o-z-l-š- k-a-i-n-. --------------------- Je obzvlášť kvalitní. 0
Ja käekott on tõesti seda hinda väärt. A--a----k- -- -k-teč-- ---m- ---n-. A t_ t____ j_ s_______ v____ l_____ A t- t-š-a j- s-u-e-n- v-l-i l-v-á- ----------------------------------- A ta taška je skutečně velmi levná. 0
See meeldib mulle. T-t--s- ---líbí. T___ s_ m_ l____ T-t- s- m- l-b-. ---------------- Tato se mi líbí. 0
Ma võtan selle. Vez-u-s- tu-o. V____ s_ t____ V-z-u s- t-t-. -------------- Vezmu si tuto. 0
Kas ma saan seda hiljem ümber vahetada? Moh---i-p-ípadně---m----? M___ j_ p_______ v_______ M-h- j- p-í-a-n- v-m-n-t- ------------------------- Mohu ji případně vyměnit? 0
Loomulikult. Samo-ř--m-. S__________ S-m-z-e-m-. ----------- Samozřejmě. 0
Me pakime ta kingina ära. Z-b----e--i jak- dár-k. Z_______ j_ j___ d_____ Z-b-l-m- j- j-k- d-r-k- ----------------------- Zabalíme ji jako dárek. 0
Kassa on sealpool. T--hle -- --k--dn-. T_____ j_ p________ T-m-l- j- p-k-a-n-. ------------------- Támhle je pokladna. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + tšehhi (1-100) MP3 tšehhi (1-100)
Videot ei leitud!

Kes mõistab keda?

Maailmas on umbes 7 miljardit inimest. Neil kõigil on keel. Kahjuks ei ole see alati sama keel. Seega peame teiste rahvustega suhtlemiseks õppima keeli. See on sageli väga raske. Kuid on keeli, mis on üksteisega väga sarnased. Nende rääkijad mõistavad üksteist ilma teise keelt õppimata. Seda nähtust nimetatakse vastastikuseks mõistmiseks . Kusjuures eristatakse kahte võimalust. Esimene variant on suuline vastastikune arusaadavus. Sel juhul mõistavad kõnelejad üksteist rääkides. Samas ei mõsita nad teise keele kirjutatud vormi. Keeltel on erinevad kirjakeele vormid. Näiteks võib tuua hindi ja urdu keele. Teine võimalus on kirjalik vastastikune arusaadavus. Sellisel juhul mõistetakse teise keele kirjavormi. Samas üksteisega rääkides, ei mõista nad üksteist. Põhjuseks on kahe keele väga erinev hääldus. Saksa ja Hollandi keel on sellises suhtes. Väga lähedases suguluses olevatel keeltel esineb mõlemat varianti. See tähendab, et nad mõistavad üksteist nii kõnes kui kirjas. Siin võib tuua näiteks vene ja ukraina keele või tai ja laose keele. Kuid on olemas ka asümmeetriline vastastikune arusaadavus. Sellisel juhul mõistavad kõnelejad üksteist erineval määral. Portugallased saavad hispaanlastest aru paremini kui hispaanlased portugallastest. Austerlased mõistavad sakslasi paremini kui vastupidi. Antud näidetes on takistuseks dialektid. Kes tõesti tahab häid vestluseid pidada, peavad õppima midagi uut ...