Vestmik

et Minevik 4   »   sl Preteklost 4

84 [kaheksakümmend neli]

Minevik 4

Minevik 4

84 [štiriinosemdeset]

Preteklost 4

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti sloveeni Mängi Rohkem
lugema brati b____ b-a-i ----- brati 0
Ma lugesin. B-a--a-----. B______ s___ B-a-(-) s-m- ------------ Bral(a) sem. 0
Ma lugesin terve romaani läbi. P--b---(a) sem-----r-m-n. P_________ s__ c__ r_____ P-e-r-l-a- s-m c-l r-m-n- ------------------------- Prebral(a) sem cel roman. 0
mõistma raz-me-i r_______ r-z-m-t- -------- razumeti 0
Ma mõistsin. R-zume---- se-. R_________ s___ R-z-m-l-a- s-m- --------------- Razumel(a) sem. 0
Ma mõistsin tervet teksti. R-zu-e-(a) sem-ce-o--o-bes-dilo. R_________ s__ c______ b________ R-z-m-l-a- s-m c-l-t-o b-s-d-l-. -------------------------------- Razumel(a) sem celotno besedilo. 0
vastama od-ov--iti o_________ o-g-v-r-t- ---------- odgovoriti 0
Ma vastasin. O-g-vo-il(a- se-. O___________ s___ O-g-v-r-l-a- s-m- ----------------- Odgovoril(a) sem. 0
Ma vastasin kõigile küsimustele. Od--vo--------em n--v-- v---šanj-. O___________ s__ n_ v__ v_________ O-g-v-r-l-a- s-m n- v-a v-r-š-n-a- ---------------------------------- Odgovoril(a) sem na vsa vprašanja. 0
Ma tean seda – ma teadsin seda. V-- to--------(a)-------. V__ t_ – v_______ s__ t__ V-m t- – v-d-l-a- s-m t-. ------------------------- Vem to – vedel(a) sem to. 0
Ma kirjutan seda – ma kirjutasin seda. P-še- ---–---pi--l--- -em --. P____ t_ – n_________ s__ t__ P-š-m t- – n-p-s-l-a- s-m t-. ----------------------------- Pišem to – napisal(a) sem to. 0
Ma kuulan seda – ma kuulsin seda. S----- -o –--lišal(a- -e--to. S_____ t_ – s________ s__ t__ S-i-i- t- – s-i-a-(-) s-m t-. ----------------------------- Slišim to – slišal(a) sem to. 0
Ma toon selle ära – ma tõin selle ära. Gre- -o-i----- --a-se- -o i--a-. G___ t_ i_____ š__ s__ t_ i_____ G-e- t- i-k-t- š-a s-m t- i-k-t- -------------------------------- Grem to iskat– šla sem to iskat. 0
Ma toon selle – ma tõin selle. P---ese- to –-p-in--el--pr-n----) --m--o. P_______ t_ – p_______ (_________ s__ t__ P-i-e-e- t- – p-i-e-e- (-r-n-s-a- s-m t-. ----------------------------------------- Prinesem to – prinesel (prinesla) sem to. 0
Ma ostan selle – ma ostsin selle. K--i- t--- -o s-m ku-i--a). K____ t_ – t_ s__ k________ K-p-m t- – t- s-m k-p-l-a-. --------------------------- Kupim to – to sem kupil(a). 0
Ma ootan seda – ma ootasin seda. Pr--a-u-em -- ---o s-m -r---k--al---. P_________ t_ – t_ s__ p_____________ P-i-a-u-e- t- – t- s-m p-i-a-o-a-(-)- ------------------------------------- Pričakujem to – to sem pričakoval(a). 0
Ma seletan seda – ma seletasin seda. P---sn-m t--– to sem -oja-n-l(-). P_______ t_ – t_ s__ p___________ P-j-s-i- t- – t- s-m p-j-s-i-(-)- --------------------------------- Pojasnim to – to sem pojasnil(a). 0
Ma tunnen seda – ma tundsin seda. P-zn---to-- t- --m---zn---a). P_____ t_ – t_ s__ p_________ P-z-a- t- – t- s-m p-z-a-(-)- ----------------------------- Poznam to – to sem poznal(a). 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + sloveeni (1-100) MP3 sloveeni (1-100)
Videot ei leitud!

Negatiivseid sõnu ei tõlgita emakeelde

Mitut keelt oskavad inimesed tõlgivad lugedes alateadlikult teksti oma emakeelde. See toimub automaatselt; see tähendab, et lugeja ise ei märka seda. Võiks öelda, et aju töötab nagu sünkroontõlk. Kuid ta ei tõlgi kõike! Üks uurimus on tõestanud, et ajul on nö sisemine filter. Filter otsustab, mida tõlkida. Ja tuleb välja, et filter ignoreerib teatud sõnu. Emakeelde ei tõlgita negatiivseid sõnu. Teadlased valisid katse tegemiseks hiina keelt emakeelena rääkivad inimesed. Kõik katsealused rääkisid teise keelena inglise keelt. Katsealused pidid hindama erinevaid ingliskeelseid sõnu. Antud sõnadel oli erinevad tundevarjundid. Seal hulgas oli positiivseid, negatiivseid ja neutraalseid mõisteid. Aju uuriti, kui katsealused antud sõnu lugesid. Teadlased mõõtsid nende aju aktiivsust. Nii said nad teada, kuidas aju sel ajal töötab. Sõnade tõlkimisel saadetakse ajusse signaale. See näitab, et aju on aktiivne. Samas ei näidanud katsealused üles mingit aktiivusust negatiivsete sõnade puhul. Tõlgiti vaid positiivseid ja neutraalseid sõnu. Veel pole teadlased selgust saanud, miks see nii on. Teoreetiliselt peab aju töötlema kõiki sõnu korraga. Samas võib olla, et filter annab kiirelt sõnadest ülevaate. Sõnu analüüsitakse juba võõrkeeles lugemise ajal. Kui sõna on negatiivne, siis on mälu blokeeritud. See tähendab, et ta ei suuda leida vastavat sõna oma emakeeles. Inimene ei ole sõnadele reageerimise osas nii tundlik. Võib-olla tahab aju neid kaitsta emotsionaalse šoki eest...