Vestmik

et Omadussõnad 3   »   sl Pridevnik 3

80 [kaheksakümmend]

Omadussõnad 3

Omadussõnad 3

80 [osemdeset]

Pridevnik 3

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti sloveeni Mängi Rohkem
Tal on koer. O-a--ma--sa. O__ i__ p___ O-a i-a p-a- ------------ Ona ima psa. 0
See koer on suur. P----e v---k. P__ j_ v_____ P-s j- v-l-k- ------------- Pes je velik. 0
Tal on suur koer. On--i---ve--k----ps-. O__ i__ v_______ p___ O-a i-a v-l-k-g- p-a- --------------------- Ona ima velikega psa. 0
Tal on maja. On- --a ----. O__ i__ h____ O-a i-a h-š-. ------------- Ona ima hišo. 0
See maja on väike. Hiš-------j--a. H___ j_ m______ H-š- j- m-j-n-. --------------- Hiša je majhna. 0
Tal on väike maja. O-a-------jhn---i-o. O__ i__ m_____ h____ O-a i-a m-j-n- h-š-. -------------------- Ona ima majhno hišo. 0
Ta elab hotellis. O--sta--je-- h--el-. O_ s______ v h______ O- s-a-u-e v h-t-l-. -------------------- On stanuje v hotelu. 0
See hotell on odav. H-tel ---poc-n-. H____ j_ p______ H-t-l j- p-c-n-. ---------------- Hotel je poceni. 0
Ta elab odavas hotellis. O---tan-je v---c-ni--o----. O_ s______ v p_____ h______ O- s-a-u-e v p-c-n- h-t-l-. --------------------------- On stanuje v poceni hotelu. 0
Tal on auto. On-----av-o. O_ i__ a____ O- i-a a-t-. ------------ On ima avto. 0
See auto on kallis. A-----e---ag. A___ j_ d____ A-t- j- d-a-. ------------- Avto je drag. 0
Tal on kallis auto. O- -ma e--dr-g -v-o. O_ i__ e_ d___ a____ O- i-a e- d-a- a-t-. -------------------- On ima en drag avto. 0
Ta loeb romaani. On b-r- r--an. O_ b___ r_____ O- b-r- r-m-n- -------------- On bere roman. 0
See romaan on igav. R-m-n-----o--o-asen. R____ j_ d__________ R-m-n j- d-l-o-a-e-. -------------------- Roman je dolgočasen. 0
Ta loeb igavat romaani. O--be-- do-g-č-se- -oman. O_ b___ d_________ r_____ O- b-r- d-l-o-a-e- r-m-n- ------------------------- On bere dolgočasen roman. 0
Ta vaatab filmi. On g-ed- ---m. O_ g____ f____ O- g-e-a f-l-. -------------- On gleda film. 0
See film on põnev. Film -e--apet. F___ j_ n_____ F-l- j- n-p-t- -------------- Film je napet. 0
Ta vaatab põnevat filmi. On g-e-a--a----f--m. O_ g____ n____ f____ O- g-e-a n-p-t f-l-. -------------------- On gleda napet film. 0

Akadeemikute keel

Akadeemikute keel on omaette keel. Seda kasutatakse teatud aruteludes. Samuti kasutatakse antud keelt akadeemiliste publikatsioonide kirjutamisel. Varasemal ajal on eksisteerinud ka ühtsed akadeemilised keeled. Euroopa aladel domineeris akadeemilises maailmad väga kaua aega ladina keel. Tänapäeval on aga kõige olulisemaks akadeemiliseks keeleks inglise keel. Akadeemiline keel on üks tavakeele vormidest. Nad sisaldavad palju spetsiifilisi termineid. Kõige olulisemateks omadusteks on standardiseerimine ja formuleerimine. Mõned arvavad, et akadeemikud räägivad arusaamatult keeruliselt meelega. Kui miski on keeruline, tundub see kohe ka haritum. Samas keskendub akadeemiline maailm tihti just tõele. Seepärast peaks akadeemiline keel olema neutraalne. Ilustavas kõnes ei ole kohta retoorikale. Samas on liiga keerulisest keelest tuua palju näiteid. Ja tundub, et inimest huvitab keeruline keel! Uuringud näitavad, et me usaldame keerulist keelt rohkem. Katsealused pidid vastame mõnele küsimusele. Küsimustele tuli valida mitme variandi hulgast õige vastus. Mõned vastused olid sõnastatud lihtsalt, teised äärmiselt keerukalt Enamik katsealuseid valisid keerulisemad vastused. Kuid antud laused ei olnud üldse loogilised. Katsealulseid pettis keelekasutus. Kuigi lause sisu oli absurdne, avaldas keerukas sõnastus katsealustele muljet. Keeruka keelekasutusega tekst ei ole aga alati kunst. Inimene võib õppida väljendama lihtsat sisu väga keerukas keeles. Aga väljendada keerukat asja lihtsalt on hoopis teine lugu. Mõnikord on hoopis lihtne väga keeruline....