Vestmik

et Omadussõnad 3   »   sl Pridevnik 3

80 [kaheksakümmend]

Omadussõnad 3

Omadussõnad 3

80 [osemdeset]

Pridevnik 3

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti sloveeni Mängi Rohkem
Tal on koer. O-a--ma-psa. Ona ima psa. O-a i-a p-a- ------------ Ona ima psa. 0
See koer on suur. Pes----ve--k. Pes je velik. P-s j- v-l-k- ------------- Pes je velik. 0
Tal on suur koer. On- i-----li-e-- p--. Ona ima velikega psa. O-a i-a v-l-k-g- p-a- --------------------- Ona ima velikega psa. 0
Tal on maja. O-a -ma---šo. Ona ima hišo. O-a i-a h-š-. ------------- Ona ima hišo. 0
See maja on väike. H-ša -------n-. Hiša je majhna. H-š- j- m-j-n-. --------------- Hiša je majhna. 0
Tal on väike maja. On- --- --jhn--hišo. Ona ima majhno hišo. O-a i-a m-j-n- h-š-. -------------------- Ona ima majhno hišo. 0
Ta elab hotellis. O- st-n--- v -----u. On stanuje v hotelu. O- s-a-u-e v h-t-l-. -------------------- On stanuje v hotelu. 0
See hotell on odav. H-t-l-j- po--ni. Hotel je poceni. H-t-l j- p-c-n-. ---------------- Hotel je poceni. 0
Ta elab odavas hotellis. On -----j- - -o---i--otel-. On stanuje v poceni hotelu. O- s-a-u-e v p-c-n- h-t-l-. --------------------------- On stanuje v poceni hotelu. 0
Tal on auto. On--m--a---. On ima avto. O- i-a a-t-. ------------ On ima avto. 0
See auto on kallis. Avto--- d-a-. Avto je drag. A-t- j- d-a-. ------------- Avto je drag. 0
Tal on kallis auto. O---ma -- -ra- a-to. On ima en drag avto. O- i-a e- d-a- a-t-. -------------------- On ima en drag avto. 0
Ta loeb romaani. On ---- ro--n. On bere roman. O- b-r- r-m-n- -------------- On bere roman. 0
See romaan on igav. R-man-j--do-g---s-n. Roman je dolgočasen. R-m-n j- d-l-o-a-e-. -------------------- Roman je dolgočasen. 0
Ta loeb igavat romaani. On -er- --l-o-ase-----a-. On bere dolgočasen roman. O- b-r- d-l-o-a-e- r-m-n- ------------------------- On bere dolgočasen roman. 0
Ta vaatab filmi. O- gled- f-l-. On gleda film. O- g-e-a f-l-. -------------- On gleda film. 0
See film on põnev. Fi-m je---p--. Film je napet. F-l- j- n-p-t- -------------- Film je napet. 0
Ta vaatab põnevat filmi. O- gled- n-p-t film. On gleda napet film. O- g-e-a n-p-t f-l-. -------------------- On gleda napet film. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Akadeemikute keel

Akadeemikute keel on omaette keel. Seda kasutatakse teatud aruteludes. Samuti kasutatakse antud keelt akadeemiliste publikatsioonide kirjutamisel. Varasemal ajal on eksisteerinud ka ühtsed akadeemilised keeled. Euroopa aladel domineeris akadeemilises maailmad väga kaua aega ladina keel. Tänapäeval on aga kõige olulisemaks akadeemiliseks keeleks inglise keel. Akadeemiline keel on üks tavakeele vormidest. Nad sisaldavad palju spetsiifilisi termineid. Kõige olulisemateks omadusteks on standardiseerimine ja formuleerimine. Mõned arvavad, et akadeemikud räägivad arusaamatult keeruliselt meelega. Kui miski on keeruline, tundub see kohe ka haritum. Samas keskendub akadeemiline maailm tihti just tõele. Seepärast peaks akadeemiline keel olema neutraalne. Ilustavas kõnes ei ole kohta retoorikale. Samas on liiga keerulisest keelest tuua palju näiteid. Ja tundub, et inimest huvitab keeruline keel! Uuringud näitavad, et me usaldame keerulist keelt rohkem. Katsealused pidid vastame mõnele küsimusele. Küsimustele tuli valida mitme variandi hulgast õige vastus. Mõned vastused olid sõnastatud lihtsalt, teised äärmiselt keerukalt Enamik katsealuseid valisid keerulisemad vastused. Kuid antud laused ei olnud üldse loogilised. Katsealulseid pettis keelekasutus. Kuigi lause sisu oli absurdne, avaldas keerukas sõnastus katsealustele muljet. Keeruka keelekasutusega tekst ei ole aga alati kunst. Inimene võib õppida väljendama lihtsat sisu väga keerukas keeles. Aga väljendada keerukat asja lihtsalt on hoopis teine lugu. Mõnikord on hoopis lihtne väga keeruline....