Vestmik

et Omastavad asesõnad 1   »   cs Přivlastňovací zájmena 1

66 [kuuskümmend kuus]

Omastavad asesõnad 1

Omastavad asesõnad 1

66 [šedesát šest]

Přivlastňovací zájmena 1

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti tšehhi Mängi Rohkem
mina – minu j- – m-j----oj----------svo--) j_ – m__ / m___ (____ / s_____ j- – m-j / m-j- (-v-j / s-o-e- ------------------------------ já – můj / moje (svůj / svoje) 0
Ma ei leia oma võtit. Nem-žu --jít svů------. N_____ n____ s___ k____ N-m-ž- n-j-t s-ů- k-í-. ----------------------- Nemůžu najít svůj klíč. 0
Ma ei leia oma sõidukaarti. N-m------j---s--- -----n-u. N_____ n____ s___ j________ N-m-ž- n-j-t s-o- j-z-e-k-. --------------------------- Nemůžu najít svou jízdenku. 0
sina – sinu ty ----ů------o-e (-vů- /--voj-) t_ – t___ / t____ (____ / s_____ t- – t-ů- / t-o-e (-v-j / s-o-e- -------------------------------- ty – tvůj / tvoje (svůj / svoje) 0
Leidsid sa oma võtme? Na-el---i sv-- --íč? N____ j__ s___ k____ N-š-l j-i s-ů- k-í-? -------------------- Našel jsi svůj klíč? 0
Leidsid sa oma sõidukaardi? Na--l--si -v---jíz-en--? N____ j__ s___ j________ N-š-l j-i s-o- j-z-e-k-? ------------------------ Našel jsi svou jízdenku? 0
tema – tema on-- j-ho----ůj-/-sv-j-) o_ – j___ (____ / s_____ o- – j-h- (-v-j / s-o-e- ------------------------ on – jeho (svůj / svoje) 0
Tead sa, kus ta võti on? N-v--, kd---e jeho --í-? N_____ k__ j_ j___ k____ N-v-š- k-e j- j-h- k-í-? ------------------------ Nevíš, kde je jeho klíč? 0
Tead sa, kus ta sõidukaart on? N--íš,--de-j- j-h- j-z-e-k-? N_____ k__ j_ j___ j________ N-v-š- k-e j- j-h- j-z-e-k-? ---------------------------- Nevíš, kde je jeho jízdenka? 0
tema – tema o-a - j-jí-(-vů--/--voj-) o__ – j___ (____ / s_____ o-a – j-j- (-v-j / s-o-e- ------------------------- ona – její (svůj / svoje) 0
Ta raha on kadunud. J--í p-n--e-js----r--. J___ p_____ j___ p____ J-j- p-n-z- j-o- p-y-. ---------------------- Její peníze jsou pryč. 0
Ja ta krediitkaart on ka kadunud. A je-- -redit-í -arta -- t----p---. A j___ k_______ k____ j_ t___ p____ A j-j- k-e-i-n- k-r-a j- t-k- p-y-. ----------------------------------- A její kreditní karta je také pryč. 0
meie – meie my ----š-/-naše (-vůj-/ svoj-) m_ – n__ / n___ (____ / s_____ m- – n-š / n-š- (-v-j / s-o-e- ------------------------------ my – náš / naše (svůj / svoje) 0
Meie vanaisa on haige. Ná---ě-e--- -e---mo---. N__ d______ j_ n_______ N-š d-d-č-k j- n-m-c-ý- ----------------------- Náš dědeček je nemocný. 0
Meie vanaema on terve. Naš---ab---a-je --r---. N___ b______ j_ z______ N-š- b-b-č-a j- z-r-v-. ----------------------- Naše babička je zdravá. 0
teie – teie vy – -áš-/---še-(svů- - s-oje) v_ – v__ / v___ (____ / s_____ v- – v-š / v-š- (-v-j / s-o-e- ------------------------------ vy – váš / vaše (svůj / svoje) 0
Lapsed, kus on teie issi? D-t-- --- -- --š -atíne-? D____ k__ j_ v__ t_______ D-t-, k-e j- v-š t-t-n-k- ------------------------- Děti, kde je váš tatínek? 0
Lapsed, kus on teie emme? D-ti, --e ---vaše m--i--a? D____ k__ j_ v___ m_______ D-t-, k-e j- v-š- m-m-n-a- -------------------------- Děti, kde je vaše maminka? 0

Loominguline keel

Tänapäeval on loovus üks oluline omadus. Igaüks tahab olla loominguline. Sest loomingulisi inimesi peetakse intelligentseteks. Ka meie keel peaks olema loominguline. Varem püüdsid inimesed rääkida nii korrektselt kui võimalik. Täna peaks inimene rääkima nii loominguliselt kui võimalik. Näiteks võib tuua reklaami ja uue meedia. Nad illustreerivad hästi, kuidas on võimalik keelega mängida. Viimase 50 aasta jooksul on loovuse osatähtsus oluliselt kasvanud. Selle nähtusega tegelevad isegi teadlased. Psühholoogid, haridustöötajad ning filosoofid uurivad loomeprotsesse. Loovust defineeritakse kui võimet luua midagi uut. Seega loob loominguline kõneleja uusi keelendeid. Nendeks võivad olla sõnad või grammatilisi struktuurid. Keeleteadlased saavad loomingulist keelt uurides identifitseerida, kuidas keel muutub. Kuid mitte igaüks ei mõista antud uusi keelelisi elemente. Loomingulise keele mõistmiseks on vaja teadmisi. On vaja teada, kuidas keel töötab. Ja peab olema kursis maailmaga, kus rääkija elab. Alles siis on võimalik mõista, mida tahetakse öelda. Teismeliste släng on üheks selliseks näiteks. Lapsed ja noored leiutavad pidevalt uusi termineid. Täiskasvanud ei mõista tihtipeale neid sõnu. Nüüd on avaldatud isegi sõnaraamatuid, mis teismeliste slängi selgitavad. Aga raamatu ilmumise ajaks on tavaliselt sõnad juba pärast üht põlvkonda aegunud! Ent loomingulist keelt on võimalik õppida. Koolitajad pakuvad palju sellealaseid kursusi. Kõige tähtsam reegel on aga alati: aktiveerida oma sisemine hääl!