Vestmik

et Eitamine 2   »   cs Zápor 2

65 [kuuskümmend viis]

Eitamine 2

Eitamine 2

65 [šedesát pět]

Zápor 2

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti tšehhi Mängi Rohkem
Kas see sõrmus on kallis? J- -en-p-s-en -rahý? J_ t__ p_____ d_____ J- t-n p-s-e- d-a-ý- -------------------- Je ten prsten drahý? 0
Ei, see maksab ainult sada eurot. Ne--s-ojí je- s-- --ro. N__ s____ j__ s__ e____ N-, s-o-í j-n s-o e-r-. ----------------------- Ne, stojí jen sto euro. 0
Kuid mul on ainult viiskümmend. Al- já --- je----desát. A__ j_ m__ j__ p_______ A-e j- m-m j-n p-d-s-t- ----------------------- Ale já mám jen padesát. 0
Oled sa juba valmis? J-i--ž --tový / -o--vá? J__ u_ h_____ / h______ J-i u- h-t-v- / h-t-v-? ----------------------- Jsi už hotový / hotová? 0
Ei, veel mitte. N-- ---tě--e. N__ j____ n__ N-, j-š-ě n-. ------------- Ne, ještě ne. 0
Aga kohe olen valmis. Al--už--rz--bud--h----ý. A__ u_ b___ b___ h______ A-e u- b-z- b-d- h-t-v-. ------------------------ Ale už brzo budu hotový. 0
Soovid sa veel suppi? Chce- -e--ě-po----u? C____ j____ p_______ C-c-š j-š-ě p-l-v-u- -------------------- Chceš ještě polévku? 0
Ei, ma ei taha rohkem. N-, ---ne-h-i. N__ u_ n______ N-, u- n-c-c-. -------------- Ne, už nechci. 0
Aga veel üht jäätist. A-----ci-je--ě z-rz-i-u. A__ c___ j____ z________ A-e c-c- j-š-ě z-r-l-n-. ------------------------ Ale chci ještě zmrzlinu. 0
Elad sa juba kaua siin? B-d-í- ta----ž---o---? B_____ t___ u_ d______ B-d-í- t-d- u- d-o-h-? ---------------------- Bydlíš tady už dlouho? 0
Ei, alles esimest kuud. Ne- tepr-e---den -----. N__ t_____ j____ m_____ N-, t-p-v- j-d-n m-s-c- ----------------------- Ne, teprve jeden měsíc. 0
Kuid ma tunnen juba palju inimesi. Al--znám -ž -odně--i-í. A__ z___ u_ h____ l____ A-e z-á- u- h-d-ě l-d-. ----------------------- Ale znám už hodně lidí. 0
Sõidad sa homme koju? P--ede- -ítra --mů? P______ z____ d____ P-j-d-š z-t-a d-m-? ------------------- Pojedeš zítra domů? 0
Ei, alles nädalavahetusel. N-- až o ví-en--. N__ a_ o v_______ N-, a- o v-k-n-u- ----------------- Ne, až o víkendu. 0
Aga ma tulen juba pühapäeval tagasi. Al- --ij-d--z-á--- -ž-v ne-ěli. A__ p______ z_____ u_ v n______ A-e p-i-e-u z-á-k- u- v n-d-l-. ------------------------------- Ale přijedu zpátky už v neděli. 0
Kas su tütar on juba täiskasvanud? Je-t--je -ce-a ----o--ělá? J_ t____ d____ u_ d_______ J- t-o-e d-e-a u- d-s-ě-á- -------------------------- Je tvoje dcera už dospělá? 0
Ei, ta on alles seitseteist. N-, -e jí t-p--e s----á-t. N__ j_ j_ t_____ s________ N-, j- j- t-p-v- s-d-n-c-. -------------------------- Ne, je jí teprve sedmnáct. 0
Aga tal on juba poiss-sõber. A-e -ž-m--př-tel-. A__ u_ m_ p_______ A-e u- m- p-í-e-e- ------------------ Ale už má přítele. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + tšehhi (1-100) MP3 tšehhi (1-100)
Videot ei leitud!

Mida sõnad meile ütlevad

Maailmas on kokku mitu miljonit raamatut. Mitu neid siiani kokku on kirjutatud, on teadmata. Raamatutes peitub suur hulk teadmisi. Kui keegi suudaks kõik need raamatud läbi lugeda, teaks ta elu kohta väga palju. Sest raamatud näitavad meile, kuidas meie maailm muutub. Igal ajastul on oma raamatuid. Lugedes saame me aimu, mis on tol hetkel inimese jaoks oluline. Kahjuks ei suuda keegi kõiki raamatuid läbi lugeda. Kuid kaasaegse tehnoloogia abil saame me raamatuid analüüsida. Digitaliseerimise abil saab raamatuid salvestada nagu andmeid. Seejärel on võimalik antud sisu analüüsida. Nii saavad keeleteadlased teada, kuidas meie keel on muutunud. Veelgi huvitavam on aga lugeda sõnade sagedusi. Seda tehes saame teada, kui olulised mingid asjad on. Teadlased uurisid enam kui 5 miljonit raamatut. Antud raamatud pärinesid viimasest viiest sajandist. Kokku analüüsiti 500 miljardit sõna. Sõnade esinemise sagedus näitab, kuidas elasid inimesed siis ja kuidas elavad nad nüüd. Keel kajastab ideesid ja trende. Näiteks sõna mehed on kaotanud osa oma tähendusest. Tänapäeval kasutatakse seda harvemini kui varem. Sõna naised sagedus on aga hoopis tunduvalt tõusnud. Samuti saab sel moel aimu, mida meile süüa meeldib. Viiekümnendatel oli oluliseks sõnaks jäätis. Pärast seda muutusid populaarsekd sõnad pizza ja pasta . Viimasel paaril aastal on domineerima hakanud sõna sushi. Keelesõpradele on üks hea uudis... Meie keel kasum rohkem sõnu igal aastal!