Vestmik

et Arsti juures   »   nn Hjå legen

57 [viiskümmend seitse]

Arsti juures

Arsti juures

57 [femtisju / sju og femti]

Hjå legen

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti nynorsk Mängi Rohkem
Mul on aeg arsti juures. Eg h-- -ime-h-- --gen. E_ h__ t___ h__ l_____ E- h-r t-m- h-å l-g-n- ---------------------- Eg har time hjå legen. 0
Mu aeg on kella kümneks. E- h-- -i-e -l--k--t-. E_ h__ t___ k_____ t__ E- h-r t-m- k-o-k- t-. ---------------------- Eg har time klokka ti. 0
Kuidas on teie nimi? Kv--e- na---- di--? K__ e_ n_____ d____ K-a e- n-m-e- d-t-? ------------------- Kva er namnet ditt? 0
Palun võtke ootetoas istet. Set d-g -å v----romm-t,-er -u-s----. S__ d__ p_ v___________ e_ d_ s_____ S-t d-g p- v-n-e-o-m-t- e- d- s-i-l- ------------------------------------ Set deg på venterommet, er du snill. 0
Arst tuleb kohe. L---n -j----nar-. L____ k___ s_____ L-g-n k-e- s-a-t- ----------------- Legen kjem snart. 0
Kus te kindlustatud olete? Kva---r ----or--k--? K___ e_ d_ f________ K-a- e- d- f-r-i-r-? -------------------- Kvar er du forsikra? 0
Mis saan ma teie heaks teha? Kva-kan eg h-elpe d-g-m-d? K__ k__ e_ h_____ d__ m___ K-a k-n e- h-e-p- d-g m-d- -------------------------- Kva kan eg hjelpe deg med? 0
On teil valud? Har-d----er--r? H__ d_ s_______ H-r d- s-e-t-r- --------------- Har du smerter? 0
Kus teil valutab? K----g-e- det vond-? K___ g___ d__ v_____ K-a- g-e- d-t v-n-t- -------------------- Kvar gjer det vondt? 0
Mul on pidevalt seljavalud. E- h---al-ti---o-d- i ry--en. E_ h__ a_____ v____ i r______ E- h-r a-l-i- v-n-t i r-g-e-. ----------------------------- Eg har alltid vondt i ryggen. 0
Mul on tihti peavalud. Eg -a---f-e v---- --h--u--t. E_ h__ o___ v____ i h_______ E- h-r o-t- v-n-t i h-v-d-t- ---------------------------- Eg har ofte vondt i hovudet. 0
Mul on mõnikord kõhuvalud. Eg-har--v-o---il vo--t-i -age-. E_ h__ a_ o_ t__ v____ i m_____ E- h-r a- o- t-l v-n-t i m-g-n- ------------------------------- Eg har av og til vondt i magen. 0
Võtke palun ülakeha paljaks! Ka------- av de- -å--ver---ppen? K__ d_ t_ a_ d__ p_ o___________ K-n d- t- a- d-g p- o-e-k-o-p-n- -------------------------------- Kan du ta av deg på overkroppen? 0
Heitke palun voodile! L-gg-d-g--- benk-n- er-d- sn-ll. L___ d__ p_ b______ e_ d_ s_____ L-g- d-g p- b-n-e-, e- d- s-i-l- -------------------------------- Legg deg på benken, er du snill. 0
Vererõhk on korras. Bl--tr-kket-e--i --d--. B__________ e_ i o_____ B-o-t-y-k-t e- i o-d-n- ----------------------- Blodtrykket er i orden. 0
Ma teen teile süsti. Eg-g----d---ei---r--t-. E_ g___ d__ e_ s_______ E- g-e- d-g e- s-r-y-e- ----------------------- Eg gjev deg ei sprøyte. 0
Ma annan teile tablette. Eg --e----g -abl--t-r. E_ g___ d__ t_________ E- g-e- d-g t-b-e-t-r- ---------------------- Eg gjev deg tablettar. 0
Ma annan teile apteegi jaoks retsepti. E- gj---deg-ein -es--t t---ap-te---. E_ g___ d__ e__ r_____ t__ a________ E- g-e- d-g e-n r-s-p- t-l a-o-e-e-. ------------------------------------ Eg gjev deg ein resept til apoteket. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + nynorsk (1-100) MP3 nynorsk (1-100)
Videot ei leitud!

Pikad sõnad, lühikesed sõnad

Sõna pikkus sõltub selle sisu informatiivsusest. Nii väidab üks Ameerikas tehtud uuring. Teadlased hindasid kümne erineva Euroopa keele sõnu. Seda tehti arvuti abiga. Arvuti analüüsis erinevaid sõnu vastava programmiga. Valemi abil arvutati sõnade sisu informatiivsust. Tulemused olid selged. Mida lühem on sõna, seda vähem on selles teavet. Huvitaval kombel kasutame me lühemaid sõnu rohkem kui pikki. Põhjus võib peituda keele tõhususes. Kui me räägime, keskendume me kõige olulisemale. Seega vähese sisuga sõnad ei pea olema pikad. See tagab, et me ei kuluta liiga palju aega ebaolulistele asjadele. Pikkuse ja sisu vastastikkusel sõltuvusel on veel üks eelis. Nii jääb lause informatiivne sisu alati samaks. See tähendab, et me ütleme teatud aja jooksul samas mahus teavet. Näiteks saame me kasutada vaid mõnda pikka sõna. Aga lühikesi sõnu saame me kasutada palju rohkem. See ei ole tähtis, millised sõnad me valime: informatiivne sisu jääb samaks. Selle tulemusena on meie kõnel järjepidev rütm. Ja nii on kuulajal meid lihtsam jälgida. Kui informatsiooni hulk pidevalt muutuks, oleks seda raske hoomata. Kuulajad ei suudaks meie kõnega kohaneda. Seega arusaamine muutuks raskendatuks. Seega, kes tahab end võimalikult hästi arusaadavaks teha, peaks kasutama lühikesi sõnu. Sest lühikesi sõnu on lihtsam mõista kui pikki. Niisiis järgi põhimõtet: Keep It Short and Simple! (tõlge: Räägi lihtsalt ja lühidalt!) Kokkuvõtvalt KISS!