Vestmik

et Arsti juures   »   da Hos lægen

57 [viiskümmend seitse]

Arsti juures

Arsti juures

57 [syvoghalvtreds]

Hos lægen

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti taani Mängi Rohkem
Mul on aeg arsti juures. Jeg h-- -n tid-h-s-l--e-. J__ h__ e_ t__ h__ l_____ J-g h-r e- t-d h-s l-g-n- ------------------------- Jeg har en tid hos lægen. 0
Mu aeg on kella kümneks. Jeg ------d-kl-kk-- -i. J__ h__ t__ k______ t__ J-g h-r t-d k-o-k-n t-. ----------------------- Jeg har tid klokken ti. 0
Kuidas on teie nimi? H--- er -i----vn? H___ e_ d__ n____ H-a- e- d-t n-v-? ----------------- Hvad er dit navn? 0
Palun võtke ootetoas istet. T-g --ad--i----------ls--. T__ p____ i v_____________ T-g p-a-s i v-n-e-æ-e-s-t- -------------------------- Tag plads i venteværelset. 0
Arst tuleb kohe. Læ--n -----r s-a-t. L____ k_____ s_____ L-g-n k-m-e- s-a-t- ------------------- Lægen kommer snart. 0
Kus te kindlustatud olete? H-o---r du fors-k-et? H___ e_ d_ f_________ H-o- e- d- f-r-i-r-t- --------------------- Hvor er du forsikret? 0
Mis saan ma teie heaks teha? H--- --n jeg g----f-- di-? H___ k__ j__ g___ f__ d___ H-a- k-n j-g g-r- f-r d-g- -------------------------- Hvad kan jeg gøre for dig? 0
On teil valud? H-r -- --erte-? H__ d_ s_______ H-r d- s-e-t-r- --------------- Har du smerter? 0
Kus teil valutab? H-o---ør-det----t? H___ g__ d__ o____ H-o- g-r d-t o-d-? ------------------ Hvor gør det ondt? 0
Mul on pidevalt seljavalud. Jeg h-- a-ti- sme---r ----g---. J__ h__ a____ s______ i r______ J-g h-r a-t-d s-e-t-r i r-g-e-. ------------------------------- Jeg har altid smerter i ryggen. 0
Mul on tihti peavalud. Je- --r ti- --ved-i--. J__ h__ t__ h_________ J-g h-r t-t h-v-d-i-e- ---------------------- Jeg har tit hovedpine. 0
Mul on mõnikord kõhuvalud. Jeg-h-r -ogl- ga-g- -av-----. J__ h__ n____ g____ m________ J-g h-r n-g-e g-n-e m-v-p-n-. ----------------------------- Jeg har nogle gange mavepine. 0
Võtke palun ülakeha paljaks! Ta- --je--a- o-erk-o-p--. T__ t____ a_ o___________ T-g t-j-t a- o-e-k-o-p-n- ------------------------- Tag tøjet af overkroppen. 0
Heitke palun voodile! Væ- s---a--læg-e-dig--å--ri--e-! V__ s__ a_ l____ d__ p_ b_______ V-r s-d a- l-g-e d-g p- b-i-s-n- -------------------------------- Vær sød at lægge dig på briksen! 0
Vererõhk on korras. Blo--ry---- e- i --d-n. B__________ e_ i o_____ B-o-t-y-k-t e- i o-d-n- ----------------------- Blodtrykket er i orden. 0
Ma teen teile süsti. J-- gi--r-d-g--n-i--s-rø-tnin-. J__ g____ d__ e_ i_____________ J-g g-v-r d-g e- i-d-p-ø-t-i-g- ------------------------------- Jeg giver dig en indsprøjtning. 0
Ma annan teile tablette. J---g-v-r di- -o-le---bl--ter. J__ g____ d__ n____ t_________ J-g g-v-r d-g n-g-e t-b-e-t-r- ------------------------------ Jeg giver dig nogle tabletter. 0
Ma annan teile apteegi jaoks retsepti. Je- -i--r di- -- r---p- --- -p-t----. J__ g____ d__ e_ r_____ t__ a________ J-g g-v-r d-g e- r-c-p- t-l a-o-e-e-. ------------------------------------- Jeg giver dig en recept til apoteket. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + taani (1-100) MP3 taani (1-100)
Videot ei leitud!

Pikad sõnad, lühikesed sõnad

Sõna pikkus sõltub selle sisu informatiivsusest. Nii väidab üks Ameerikas tehtud uuring. Teadlased hindasid kümne erineva Euroopa keele sõnu. Seda tehti arvuti abiga. Arvuti analüüsis erinevaid sõnu vastava programmiga. Valemi abil arvutati sõnade sisu informatiivsust. Tulemused olid selged. Mida lühem on sõna, seda vähem on selles teavet. Huvitaval kombel kasutame me lühemaid sõnu rohkem kui pikki. Põhjus võib peituda keele tõhususes. Kui me räägime, keskendume me kõige olulisemale. Seega vähese sisuga sõnad ei pea olema pikad. See tagab, et me ei kuluta liiga palju aega ebaolulistele asjadele. Pikkuse ja sisu vastastikkusel sõltuvusel on veel üks eelis. Nii jääb lause informatiivne sisu alati samaks. See tähendab, et me ütleme teatud aja jooksul samas mahus teavet. Näiteks saame me kasutada vaid mõnda pikka sõna. Aga lühikesi sõnu saame me kasutada palju rohkem. See ei ole tähtis, millised sõnad me valime: informatiivne sisu jääb samaks. Selle tulemusena on meie kõnel järjepidev rütm. Ja nii on kuulajal meid lihtsam jälgida. Kui informatsiooni hulk pidevalt muutuks, oleks seda raske hoomata. Kuulajad ei suudaks meie kõnega kohaneda. Seega arusaamine muutuks raskendatuks. Seega, kes tahab end võimalikult hästi arusaadavaks teha, peaks kasutama lühikesi sõnu. Sest lühikesi sõnu on lihtsam mõista kui pikki. Niisiis järgi põhimõtet: Keep It Short and Simple! (tõlge: Räägi lihtsalt ja lühidalt!) Kokkuvõtvalt KISS!