Vestmik

et Arsti juures   »   bg При лекаря

57 [viiskümmend seitse]

Arsti juures

Arsti juures

57 [петдесет и седем]

57 [petdeset i sedem]

При лекаря

[Pri lekarya]

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti bulgaaria Mängi Rohkem
Mul on aeg arsti juures. А---ма- -----р- --к--я. А_ и___ ч__ п__ л______ А- и-а- ч-с п-и л-к-р-. ----------------------- Аз имам час при лекаря. 0
A-----m c-a--pri -e-a-y-. A_ i___ c___ p__ l_______ A- i-a- c-a- p-i l-k-r-a- ------------------------- Az imam chas pri lekarya.
Mu aeg on kella kümneks. Им-----с з- 10. И___ ч__ з_ 1__ И-а- ч-с з- 1-. --------------- Имам час за 10. 0
Im----h-s za-10. I___ c___ z_ 1__ I-a- c-a- z- 1-. ---------------- Imam chas za 10.
Kuidas on teie nimi? К-- се -аз-а-е? К__ с_ к_______ К-к с- к-з-а-е- --------------- Как се казвате? 0
K-- s- k-zva--? K__ s_ k_______ K-k s- k-z-a-e- --------------- Kak se kazvate?
Palun võtke ootetoas istet. М-л-- -е--е-е---ча-а--я--. М____ с______ в ч_________ М-л-, с-д-е-е в ч-к-л-я-а- -------------------------- Моля, седнете в чакалнята. 0
Mo--------n-t--v -ha-alny--a. M_____ s______ v c___________ M-l-a- s-d-e-e v c-a-a-n-a-a- ----------------------------- Molya, sednete v chakalnyata.
Arst tuleb kohe. Лек--ят -е--ойде-вед---а. Л______ щ_ д____ в_______ Л-к-р-т щ- д-й-е в-д-а-а- ------------------------- Лекарят ще дойде веднага. 0
Lekar-------he-d---e vedn--a. L_______ s____ d____ v_______ L-k-r-a- s-c-e d-y-e v-d-a-a- ----------------------------- Lekaryat shche doyde vednaga.
Kus te kindlustatud olete? Къ-е ст- за--р---ва- - --с-рахова--? К___ с__ з__________ / з____________ К-д- с-е з-с-р-х-в-н / з-с-р-х-в-н-? ------------------------------------ Къде сте застрахован / застрахована? 0
K-----te-z-s-r-k--va- /-za--r-k-o--n-? K___ s__ z___________ / z_____________ K-d- s-e z-s-r-k-o-a- / z-s-r-k-o-a-a- -------------------------------------- Kyde ste zastrakhovan / zastrakhovana?
Mis saan ma teie heaks teha? Ка-в--м--а -- ----ав--за--ас? К____ м___ д_ н______ з_ В___ К-к-о м-г- д- н-п-а-я з- В-с- ----------------------------- Какво мога да направя за Вас? 0
K-k-o-mog- d----p-av-- -a --s? K____ m___ d_ n_______ z_ V___ K-k-o m-g- d- n-p-a-y- z- V-s- ------------------------------ Kakvo moga da napravya za Vas?
On teil valud? И-ате -- бо--и? И____ л_ б_____ И-а-е л- б-л-и- --------------- Имате ли болки? 0
Im--e-li bo-k-? I____ l_ b_____ I-a-e l- b-l-i- --------------- Imate li bolki?
Kus teil valutab? Къд- Ви б--и? К___ В_ б____ К-д- В- б-л-? ------------- Къде Ви боли? 0
Ky---V---oli? K___ V_ b____ K-d- V- b-l-? ------------- Kyde Vi boli?
Mul on pidevalt seljavalud. По-т-янн---- бол- гъ-бъ-. П________ м_ б___ г______ П-с-о-н-о м- б-л- г-р-ъ-. ------------------------- Постоянно ме боли гърбът. 0
Po-t---n-------oli-gy-b-t. P_________ m_ b___ g______ P-s-o-a-n- m- b-l- g-r-y-. -------------------------- Postoyanno me boli gyrbyt.
Mul on tihti peavalud. Че--о ---м ---в-б-лие. Ч____ и___ г__________ Ч-с-о и-а- г-а-о-о-и-. ---------------------- Често имам главоболие. 0
C---t- i----gla-o--lie. C_____ i___ g__________ C-e-t- i-a- g-a-o-o-i-. ----------------------- Chesto imam glavobolie.
Mul on mõnikord kõhuvalud. По--ког--------и к------. П_______ м_ б___ к_______ П-н-к-г- м- б-л- к-р-м-т- ------------------------- Понякога ме боли коремът. 0
P-n-a--g- ------i-kor-m-t. P________ m_ b___ k_______ P-n-a-o-a m- b-l- k-r-m-t- -------------------------- Ponyakoga me boli koremyt.
Võtke palun ülakeha paljaks! Съблечете ---до-к-ъст-- ---я! С________ с_ д_ к______ м____ С-б-е-е-е с- д- к-ъ-т-, м-л-! ----------------------------- Съблечете се до кръста, моля! 0
S---e-het- s---o-k-ys-a, --l-a! S_________ s_ d_ k______ m_____ S-b-e-h-t- s- d- k-y-t-, m-l-a- ------------------------------- Syblechete se do krysta, molya!
Heitke palun voodile! Л--------- --ш--ка-а,-мо--! Л______ н_ к_________ м____ Л-г-е-е н- к-ш-т-а-а- м-л-! --------------------------- Легнете на кушетката, моля! 0
L------ n- -u-het--ta, -ol--! L______ n_ k__________ m_____ L-g-e-e n- k-s-e-k-t-, m-l-a- ----------------------------- Legnete na kushetkata, molya!
Vererõhk on korras. К--вн--- -аля-ан--е------лн-. К_______ н_______ е н________ К-ъ-н-т- н-л-г-н- е н-р-а-н-. ----------------------------- Кръвното налягане е нормално. 0
Kryv-ot----lya-a----e -or-a--o. K_______ n________ y_ n________ K-y-n-t- n-l-a-a-e y- n-r-a-n-. ------------------------------- Kryvnoto nalyagane ye normalno.
Ma teen teile süsti. Щ- В- на-р-в- -нж--ци-. Щ_ В_ н______ и________ Щ- В- н-п-а-я и-ж-к-и-. ----------------------- Ще Ви направя инжекция. 0
Sh-h- Vi n----vy- inzh---si-a. S____ V_ n_______ i___________ S-c-e V- n-p-a-y- i-z-e-t-i-a- ------------------------------ Shche Vi napravya inzhektsiya.
Ma annan teile tablette. Щ- -и-дам таб-етки. Щ_ В_ д__ т________ Щ- В- д-м т-б-е-к-. ------------------- Ще Ви дам таблетки. 0
S---- V--da--t-b--t-i. S____ V_ d__ t________ S-c-e V- d-m t-b-e-k-. ---------------------- Shche Vi dam tabletki.
Ma annan teile apteegi jaoks retsepti. Ще----напи-а---це---. Щ_ В_ н_____ р_______ Щ- В- н-п-ш- р-ц-п-а- --------------------- Ще Ви напиша рецепта. 0
Shc---Vi n--i----r--s-p--. S____ V_ n______ r________ S-c-e V- n-p-s-a r-t-e-t-. -------------------------- Shche Vi napisha retsepta.

Pikad sõnad, lühikesed sõnad

Sõna pikkus sõltub selle sisu informatiivsusest. Nii väidab üks Ameerikas tehtud uuring. Teadlased hindasid kümne erineva Euroopa keele sõnu. Seda tehti arvuti abiga. Arvuti analüüsis erinevaid sõnu vastava programmiga. Valemi abil arvutati sõnade sisu informatiivsust. Tulemused olid selged. Mida lühem on sõna, seda vähem on selles teavet. Huvitaval kombel kasutame me lühemaid sõnu rohkem kui pikki. Põhjus võib peituda keele tõhususes. Kui me räägime, keskendume me kõige olulisemale. Seega vähese sisuga sõnad ei pea olema pikad. See tagab, et me ei kuluta liiga palju aega ebaolulistele asjadele. Pikkuse ja sisu vastastikkusel sõltuvusel on veel üks eelis. Nii jääb lause informatiivne sisu alati samaks. See tähendab, et me ütleme teatud aja jooksul samas mahus teavet. Näiteks saame me kasutada vaid mõnda pikka sõna. Aga lühikesi sõnu saame me kasutada palju rohkem. See ei ole tähtis, millised sõnad me valime: informatiivne sisu jääb samaks. Selle tulemusena on meie kõnel järjepidev rütm. Ja nii on kuulajal meid lihtsam jälgida. Kui informatsiooni hulk pidevalt muutuks, oleks seda raske hoomata. Kuulajad ei suudaks meie kõnega kohaneda. Seega arusaamine muutuks raskendatuks. Seega, kes tahab end võimalikult hästi arusaadavaks teha, peaks kasutama lühikesi sõnu. Sest lühikesi sõnu on lihtsam mõista kui pikki. Niisiis järgi põhimõtet: Keep It Short and Simple! (tõlge: Räägi lihtsalt ja lühidalt!) Kokkuvõtvalt KISS!