Мол-,-----е-е-в-ч-к-л-ят-.
М____ с______ в ч_________
М-л-, с-д-е-е в ч-к-л-я-а-
--------------------------
Моля, седнете в чакалнята. 0 M-lya,--e---te----h-k---y-ta.M_____ s______ v c___________M-l-a- s-d-e-e v c-a-a-n-a-a------------------------------Molya, sednete v chakalnyata.
Sõna pikkus sõltub selle sisu informatiivsusest.
Nii väidab üks Ameerikas tehtud uuring.
Teadlased hindasid kümne erineva Euroopa keele sõnu.
Seda tehti arvuti abiga.
Arvuti analüüsis erinevaid sõnu vastava programmiga.
Valemi abil arvutati sõnade sisu informatiivsust.
Tulemused olid selged.
Mida lühem on sõna, seda vähem on selles teavet.
Huvitaval kombel kasutame me lühemaid sõnu rohkem kui pikki.
Põhjus võib peituda keele tõhususes.
Kui me räägime, keskendume me kõige olulisemale.
Seega vähese sisuga sõnad ei pea olema pikad.
See tagab, et me ei kuluta liiga palju aega ebaolulistele asjadele.
Pikkuse ja sisu vastastikkusel sõltuvusel on veel üks eelis.
Nii jääb lause informatiivne sisu alati samaks.
See tähendab, et me ütleme teatud aja jooksul samas mahus teavet.
Näiteks saame me kasutada vaid mõnda pikka sõna.
Aga lühikesi sõnu saame me kasutada palju rohkem.
See ei ole tähtis, millised sõnad me valime: informatiivne sisu jääb samaks.
Selle tulemusena on meie kõnel järjepidev rütm.
Ja nii on kuulajal meid lihtsam jälgida.
Kui informatsiooni hulk pidevalt muutuks, oleks seda raske hoomata.
Kuulajad ei suudaks meie kõnega kohaneda.
Seega arusaamine muutuks raskendatuks.
Seega, kes tahab end võimalikult hästi arusaadavaks teha, peaks kasutama lühikesi sõnu.
Sest lühikesi sõnu on lihtsam mõista kui pikki.
Niisiis järgi põhimõtet: Keep It Short and Simple! (tõlge: Räägi lihtsalt ja lühidalt!)
Kokkuvõtvalt KISS!