Vestmik

et Kõrvallaused sõnaga et 1   »   nn Leddsetningar med at 1

91 [üheksakümmend üks]

Kõrvallaused sõnaga et 1

Kõrvallaused sõnaga et 1

91 [nittiein]

Leddsetningar med at 1

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti nynorsk Mängi Rohkem
Ilm läheb võib-olla homme paremaks. K-n-kj----t----r be-re---r-i-mor---. K______ d__ b___ b____ v__ i m______ K-n-k-e d-t b-i- b-t-e v-r i m-r-o-. ------------------------------------ Kanskje det blir betre vêr i morgon. 0
Kust te teate seda? K--le-- -ei--du-d-t? K______ v___ d_ d___ K-r-e-s v-i- d- d-t- -------------------- Korleis veit du det? 0
Ma loodan, et see läheb paremaks. Eg -å-ar--et bli- be--e. E_ h____ d__ b___ b_____ E- h-p-r d-t b-i- b-t-e- ------------------------ Eg håpar det blir betre. 0
Ta tuleb päris kindlalt. H-- k-e- hei-t------r-. H__ k___ h____ s_______ H-n k-e- h-i-t s-k-e-t- ----------------------- Han kjem heilt sikkert. 0
On see kindel? E----t s------? E_ d__ s_______ E- d-t s-k-e-t- --------------- Er det sikkert? 0
Ma tean, et ta tuleb. E---eit--t-h------m. E_ v___ a_ h__ k____ E- v-i- a- h-n k-e-. -------------------- Eg veit at han kjem. 0
Ta helistab kindlasti. H-n--in--e- s--k--t. H__ r______ s_______ H-n r-n-j-r s-k-e-t- -------------------- Han ringjer sikkert. 0
Tõesti? Er --t---nt? E_ d__ s____ E- d-t s-n-? ------------ Er det sant? 0
Ma arvan, et ta helistab. Eg-t-u---a----an--in-j-r. E_ t___ (___ h__ r_______ E- t-u- (-t- h-n r-n-j-r- ------------------------- Eg trur (at) han ringjer. 0
See vein on kindlasti vana. V--e- -r-sik-er---a---. V____ e_ s______ g_____ V-n-n e- s-k-e-t g-m-l- ----------------------- Vinen er sikkert gamal. 0
Teate te seda kindlalt? Ve-t ---d-t -----rt? V___ d_ d__ s_______ V-i- d- d-t s-k-e-t- -------------------- Veit du det sikkert? 0
Ma pakun, et see on vana. Eg gå- u--f-å -t --n-e- gamal. E_ g__ u_ f__ a_ h__ e_ g_____ E- g-r u- f-å a- h-n e- g-m-l- ------------------------------ Eg går ut frå at han er gamal. 0
Meie ülemus näeb hea välja. Sj-f-- v-- ser-fl-t--u-. S_____ v__ s__ f____ u__ S-e-e- v-r s-r f-o-t u-. ------------------------ Sjefen vår ser flott ut. 0
Arvate? S-nes--du--et? S_____ d_ d___ S-n-s- d- d-t- -------------- Synest du det? 0
Ma arvan, et ta näeb lausa väga hea välja. E--sy---- ----an -er --ld-------- -t. E_ s_____ a_ h__ s__ v_____ f____ u__ E- s-n-s- a- h-n s-r v-l-i- f-o-t u-. ------------------------------------- Eg synest at han ser veldig flott ut. 0
Ülemusel on kindlasti tüdruksõber. Sj--e--h-- si---rt--in --æ---t. S_____ h__ s______ e__ k_______ S-e-e- h-r s-k-e-t e-n k-æ-a-t- ------------------------------- Sjefen har sikkert ein kjærast. 0
Arvate tõesti? Trur du-d-t? T___ d_ d___ T-u- d- d-t- ------------ Trur du det? 0
See on päris tõenäoline, et tal on tüdruksõber. D----- -od- --g--- -t-h-n-h----in k----s-. D__ e_ g___ m_____ a_ h__ h__ e__ k_______ D-t e- g-d- m-g-e- a- h-n h-r e-n k-æ-a-t- ------------------------------------------ Det er godt mogleg at han har ein kjærast. 0

Hispaania keel

Hispaania keel kuulub maailma keelte hulka. See on emakeeleks rohkem kui 380 miljonile inimesele. Lisaks räägib palju inimesi hispaania keelt teise keelena. Seepärast on hispaania keel üks suurimaid keeli maailmas. See on ka tuntuim romaani keel. Hispaanlased ise kutsuvad oma keelt español'ks või castellano'ks. Sõna castellano paljastab ka hispaania keele päritolu. See arenes välja Castille' piirkonna kohalikust keelest. Enamik hispaanlasi rääkisid castellano keelt umbes 16. sajandil. Tänapäeval kasutatakse mõisteid español ja castellano ühes ja samas tähenduses. Kuid keelel võib olla ka poliitiline mõõde. Hispaania keelt hajutasid erinevad vallutused ja kolooniad. Hispaania keelt räägitakse ka Lääne-Aafrikas ja Filipiinidel. Aga kõige rohkem hispaaniakeelseid inimesi elab Ameerikas. Kesk- ja Lõuna-Ameerikas on valdavaks keeleks just hispaania keel. Samas on ka USAs hispaaniakeelsete inimeste arv tõusuteel. USAs räägib hispaania keelt umbes 50 miljonit inimest. Seda on rohkem kui Hispaanias! Ameerika hispaania keel erineb Euroopa hispaania keelest. Erinevus seisneb kõige rohkem sõnavaras ja grammatikas. Ameerikas näiteks kasutatakse erinevat minevikuvormi. Ka sõnavaras on palju erinevusi. Mõned sõnad on kasutuses vaid Ameerikas, teised aga vaid Hispaanias. Kuid Ameerikas ei ole ühtset hispaania keelt. Ameerika hispaania keelel on palju variatsioone. Hispaania keel on inglise keele järel kõige õpitum keel maailmas. Ja selle võib selgeks saada võrdlemisi kiiresti. Mis sa ootad? - ¡Vamos!