Vestmik

et Pangas   »   nn I banken

60 [kuuskümmend]

Pangas

Pangas

60 [seksti]

I banken

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti nynorsk Mängi Rohkem
Ma sooviks kontot avada. E- -il----e --n konto. E_ v__ o___ e__ k_____ E- v-l o-n- e-n k-n-o- ---------------------- Eg vil opne ein konto. 0
Siin on mu pass. H-- e- -as--t-mi--. H__ e_ p_____ m____ H-r e- p-s-e- m-t-. ------------------- Her er passet mitt. 0
Ja siin on mu aadress. Og -er e---dr-s-a---. O_ h__ e_ a______ m__ O- h-r e- a-r-s-a m-. --------------------- Og her er adressa mi. 0
Ma sooviksin oma kontole raha kanda. E- vi- -etj- -nn---n--- -å-k---o-n -in. E_ v__ s____ i__ p_____ p_ k______ m___ E- v-l s-t-e i-n p-n-a- p- k-n-o-n m-n- --------------------------------------- Eg vil setje inn pengar på kontoen min. 0
Ma sooviksin oma kontolt raha võtta. E- v-l-t- -t --ng-r frå-ko--o-n ---. E_ v__ t_ u_ p_____ f__ k______ m___ E- v-l t- u- p-n-a- f-å k-n-o-n m-n- ------------------------------------ Eg vil ta ut pengar frå kontoen min. 0
Ma sooviksin kontoväljavõtet. Eg--il ---rn---- ei-ko-to-ts--if-. E_ v__ g_____ h_ e_ k_____________ E- v-l g-e-n- h- e- k-n-o-t-k-i-t- ---------------------------------- Eg vil gjerne ha ei kontoutskrift. 0
Ma sooviksin reisitšekki rahaks vahetada. E---i--lø--e -n--e-- -e--e----k. E_ v__ l____ i__ e__ r__________ E- v-l l-y-e i-n e-n r-i-e-j-k-. -------------------------------- Eg vil løyse inn ein reisesjekk. 0
Kui kõrged on tasud? Ko- m--je ge-y- -- d--? K__ m____ g____ e_ d___ K-r m-k-e g-b-r e- d-t- ----------------------- Kor mykje gebyr er det? 0
Kuhu ma alla kirjutama pean? Kva--s--l--- sk-ive-u--e-? K___ s___ e_ s_____ u_____ K-a- s-a- e- s-r-v- u-d-r- -------------------------- Kvar skal eg skrive under? 0
Ma ootan pangaülekannet Saksamaalt. E---e--ar--i----rf---n- f-å-Tys--an-. E_ v_____ e_ o_________ f__ T________ E- v-n-a- e- o-e-f-r-n- f-å T-s-l-n-. ------------------------------------- Eg ventar ei overføring frå Tyskland. 0
Siin on mu kontonumber. He---r------num----- -i--. H__ e_ k____________ m____ H-r e- k-n-o-u-m-r-t m-t-. -------------------------- Her er kontonummeret mitt. 0
Kas raha on saabunud? Er --n--n- -omn-----m? E_ p______ k____ f____ E- p-n-a-e k-m-e f-a-? ---------------------- Er pengane komne fram? 0
Ma sooviks selle raha vahetada. Eg---l -je-n----k--e-de-se-p---ane. E_ v__ g_____ v_____ d____ p_______ E- v-l g-e-n- v-k-l- d-s-e p-n-a-e- ----------------------------------- Eg vil gjerne veksle desse pengane. 0
Mul on vaja USA dollareid. Eg-tre-g -m-ri--nsk--do--ar. E_ t____ a__________ d______ E- t-e-g a-e-i-a-s-e d-l-a-. ---------------------------- Eg treng amerikanske dollar. 0
Palun andke mulle väikeseid kupüüre. Ka- -g-f---et-i-små-s-----? K__ e_ f_ d__ i s__ s______ K-n e- f- d-t i s-å s-t-a-? --------------------------- Kan eg få det i små setlar? 0
Kas siin on sularahaautomaati? F--st -et-ein----i--nk--er? F____ d__ e__ m_______ h___ F-n-t d-t e-n m-n-b-n- h-r- --------------------------- Finst det ein minibank her? 0
Kui palju raha võib välja võtta? K---m--------ga--k----g ta ut? K__ m____ p_____ k__ e_ t_ u__ K-r m-k-e p-n-a- k-n e- t- u-? ------------------------------ Kor mykje pengar kan eg ta ut? 0
Milliseid krediitkaarte saab siin kasutada? Kv---r-d---ko-t-k----- bru--? K__ k__________ k__ e_ b_____ K-a k-e-i-t-o-t k-n e- b-u-e- ----------------------------- Kva kredittkort kan eg bruke? 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + nynorsk (1-100) MP3 nynorsk (1-100)
Videot ei leitud!

Kas universaalne grammatika on olemas?

Kui me õpime keelt, õpime me ka selle grammatikat. Kui lapsed õpivad oma emakeelt, toimub see automaatselt. Nad ei märka, et nende aju tegeleb erinevate reeglite õppimisega. Hoolimata sellest õpivad nad oma emakeelt korralikult algusest peale. Arvestades kui palju on maailmas keeli, ona ka palju grammatilisi süsteeme. Kuid kas on olemas ka universaalne grammatika? Teadlased on uurinud seda juba pikka aega. Viimased uuringud võivad anda sellele vastuse. Teadlased on teinud selles osas huvitava avastuse. Nad panid katsealused õppima grammatikareegleid. Katsealusteks olid keelekooli õpilased. Nad õppisid kas jaapani või itaalia keelt. Pool grammatikareeglitest olid väljamõeldised. Katsealused seda ei teadnud. Õpilastele esitati pärast õppimist laused. Nad pidid hindama, kas laused olid õiged või mitte. Kui õpilased lausetega tegelesid, analüüsiti nende aju. See tähendab, et teadlased mõõtsid nende ajutegevust. Nii said nad teada, kuidas aju lausetele reageeris. Katsest ilmnes, et meie aju tunneb grammatika ära! Teksti töötlemisel on teatud ajupiirkonnad aktiivsed. Üheks selliseks on See asub vasakpoolses suurajus. Kui õpilased olid silmitsi päris grammatikareeglitega, oli nende aju väga aktiivne. Väljamõeldiste puhul aga aktiivsus vähenes tunduvalt. Selle põhjal võib arvata, et kõigil grammatilistel süsteemidel on sama põhi. Nad kõik järgivad samu põhimõtteid. Ja siis oleks need põhimõtted päritavad...