Vestmik

et suur – väike   »   da stor – lille

68 [kuuskümmend kaheksa]

suur – väike

suur – väike

68 [otteogtres]

stor – lille

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti taani Mängi Rohkem
suur ja väike s--r-og --lle s___ o_ l____ s-o- o- l-l-e ------------- stor og lille 0
Elevant on suur. E--f-n-en er-stor. E________ e_ s____ E-e-a-t-n e- s-o-. ------------------ Elefanten er stor. 0
Hiir on väike. Musen--r li--e. M____ e_ l_____ M-s-n e- l-l-e- --------------- Musen er lille. 0
pime ja valge mør--o- -ys m___ o_ l__ m-r- o- l-s ----------- mørk og lys 0
Öö on pime. N--t------m-r-. N_____ e_ m____ N-t-e- e- m-r-. --------------- Natten er mørk. 0
Päev on valge. Da-------ly-. D____ e_ l___ D-g-n e- l-s- ------------- Dagen er lys. 0
vana ja noor ga-m-------ng g_____ o_ u__ g-m-e- o- u-g ------------- gammel og ung 0
Meie vanaisa on väga vana. Vo--- -o-fa- / far-a- -- meg-t gam--l. V____ m_____ / f_____ e_ m____ g______ V-r-s m-r-a- / f-r-a- e- m-g-t g-m-e-. -------------------------------------- Vores morfar / farfar er meget gammel. 0
70 aastat tagasi oli ta veel noor. Fo- -- år -id-- -ar--an sta--g---g. F__ 7_ å_ s____ v__ h__ s_____ u___ F-r 7- å- s-d-n v-r h-n s-a-i- u-g- ----------------------------------- For 70 år siden var han stadig ung. 0
ilus ja inetu s--- -g grim s___ o_ g___ s-u- o- g-i- ------------ smuk og grim 0
Liblikas on ilus. S---e---g-en -r ---k. S___________ e_ s____ S-m-e-f-g-e- e- s-u-. --------------------- Sommerfuglen er smuk. 0
Ämblik on inetu. E-derk-p--n--r--r--. E__________ e_ g____ E-d-r-o-p-n e- g-i-. -------------------- Edderkoppen er grim. 0
paks ja kõhn ty---- --nd t__ o_ t___ t-k o- t-n- ----------- tyk og tynd 0
100 kilo kaaluv naine on paks. E- kvinde--- -00 k-l--er -y-. E_ k_____ p_ 1__ k___ e_ t___ E- k-i-d- p- 1-0 k-l- e- t-k- ----------------------------- En kvinde på 100 kilo er tyk. 0
50 kilo kaaluv mees on kõhn. En-mand-på-50--il--er---n-. E_ m___ p_ 5_ k___ e_ t____ E- m-n- p- 5- k-l- e- t-n-. --------------------------- En mand på 50 kilo er tynd. 0
kallis ja odav d----g b-llig d__ o_ b_____ d-r o- b-l-i- ------------- dyr og billig 0
Auto on kallis. B-l-n er-d-r. B____ e_ d___ B-l-n e- d-r- ------------- Bilen er dyr. 0
Ajaleht on odav. Av---n -r---ll-g. A_____ e_ b______ A-i-e- e- b-l-i-. ----------------- Avisen er billig. 0

Koodivahetus

Üha enam inimesi kasvab üles kakskeelsena. Nad oskavad rohkem kui ühte keelt. Paljud neist vahetavad tihti keelt. Nad otsustavad vastavalt olukorrale, millist keelt kasutada. Näiteks räägivad nad erinevat keelt tööl ja kodus. Nii kohanevad nad end ümbritseva keskkonnaga. Kuid on olemas ka võimalus vahetada keelt spontaanselt. Seda nähtust nimetatakse koodi vahetamiseks. Sellisel juhul vahetatakse keelt rääkimise ajal. Keele vahetamiseks võib olla palju põhjusi. Sageli ei leita ühes keeles sobivat sõna. Nad suudavad teises keeles end paremini väljendada. Võib ka olla, et kõneleja tunneb end ühes keeles kindlamini kui teises. Nad kasutavad üht keelt era-või isiklike asjade puhul. Mõnikord puudub ühes keeles teatud sõna. Sel juhul peab kõneleja keelt vahetama. Keelt võib ka muuta selleks, et inimest ei mõistetaks. Sellisel juhul toimib koodi vahetus salajase keelena. Varasemalt on keelte üksteisega segamist kritiseeritud. Arvati, et kõneleja ei oska kumbagi keelt piisavalt hästi. Tänapäeval vaadatakse antud nähtust teisiti. Koodivahetus tähendab erilist keelelist oskust. Koodivahetust kasutavate kõnelejate jälgimine võib olla väga huvitav. Tihti nad ei vaheta vaid keelt, mida räägivad. Nad muudavad ka teisi kommunikatiivseid elemente. Paljud räägivad teises keeles kiiremini, valjemini ja toonitatumalt. Või hakkavad nad äkitselt kasutama rohkem žeste ja näoilmeid. Seepärast on kooduvahetus alati natuke ka kultuurivahetus...