Vestmik

et Omastavad asesõnad 1   »   da Possessivpronominer 1

66 [kuuskümmend kuus]

Omastavad asesõnad 1

Omastavad asesõnad 1

66 [seksogtres]

Possessivpronominer 1

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti taani Mängi Rohkem
mina – minu j---- min --mit j__ – m__ / m__ j-g – m-n / m-t --------------- jeg – min / mit 0
Ma ei leia oma võtit. Jeg -an-i--e f--de min-n--l-. J__ k__ i___ f____ m__ n_____ J-g k-n i-k- f-n-e m-n n-g-e- ----------------------------- Jeg kan ikke finde min nøgle. 0
Ma ei leia oma sõidukaarti. Je--ka- --ke -ind- -i---i--e-. J__ k__ i___ f____ m__ b______ J-g k-n i-k- f-n-e m-n b-l-e-. ------------------------------ Jeg kan ikke finde min billet. 0
sina – sinu d--– -i--- d-t d_ – d__ / d__ d- – d-n / d-t -------------- du – din / dit 0
Leidsid sa oma võtme? Ha-----f---e--di- -ø---? H__ d_ f_____ d__ n_____ H-r d- f-n-e- d-n n-g-e- ------------------------ Har du fundet din nøgle? 0
Leidsid sa oma sõidukaardi? H-r -u--un--t-d-- ----e-? H__ d_ f_____ d__ b______ H-r d- f-n-e- d-n b-l-e-? ------------------------- Har du fundet din billet? 0
tema – tema h-n-– ha-s h__ – h___ h-n – h-n- ---------- han – hans 0
Tead sa, kus ta võti on? V-d du, --or h-ns -ø-le--r? V__ d__ h___ h___ n____ e__ V-d d-, h-o- h-n- n-g-e e-? --------------------------- Ved du, hvor hans nøgle er? 0
Tead sa, kus ta sõidukaart on? Ve----- hvo- --ns b-ll-----? V__ d__ h___ h___ b_____ e__ V-d d-, h-o- h-n- b-l-e- e-? ---------------------------- Ved du, hvor hans billet er? 0
tema – tema h-n-- h--d-s h__ – h_____ h-n – h-n-e- ------------ hun – hendes 0
Ta raha on kadunud. H-n--s p---- er-v--. H_____ p____ e_ v___ H-n-e- p-n-e e- v-k- -------------------- Hendes penge er væk. 0
Ja ta krediitkaart on ka kadunud. O- h----- -r-di--or- ---o--- ---. O_ h_____ k_________ e_ o___ v___ O- h-n-e- k-e-i-k-r- e- o-s- v-k- --------------------------------- Og hendes kreditkort er også væk. 0
meie – meie v- –-v-res v_ – v____ v- – v-r-s ---------- vi – vores 0
Meie vanaisa on haige. Vo--s --rfar - farf-r e- ---. V____ m_____ / f_____ e_ s___ V-r-s m-r-a- / f-r-a- e- s-g- ----------------------------- Vores morfar / farfar er syg. 0
Meie vanaema on terve. V-res m---o----fa-mor -r r---. V____ m_____ / f_____ e_ r____ V-r-s m-r-o- / f-r-o- e- r-s-. ------------------------------ Vores mormor / farmor er rask. 0
teie – teie I-- -er-s I – j____ I – j-r-s --------- I – jeres 0
Lapsed, kus on teie issi? B-rn- hv-r-er -e--- ---? B____ h___ e_ j____ f___ B-r-, h-o- e- j-r-s f-r- ------------------------ Børn, hvor er jeres far? 0
Lapsed, kus on teie emme? B-------or er ---es-m--? B____ h___ e_ j____ m___ B-r-, h-o- e- j-r-s m-r- ------------------------ Børn, hvor er jeres mor? 0

Loominguline keel

Tänapäeval on loovus üks oluline omadus. Igaüks tahab olla loominguline. Sest loomingulisi inimesi peetakse intelligentseteks. Ka meie keel peaks olema loominguline. Varem püüdsid inimesed rääkida nii korrektselt kui võimalik. Täna peaks inimene rääkima nii loominguliselt kui võimalik. Näiteks võib tuua reklaami ja uue meedia. Nad illustreerivad hästi, kuidas on võimalik keelega mängida. Viimase 50 aasta jooksul on loovuse osatähtsus oluliselt kasvanud. Selle nähtusega tegelevad isegi teadlased. Psühholoogid, haridustöötajad ning filosoofid uurivad loomeprotsesse. Loovust defineeritakse kui võimet luua midagi uut. Seega loob loominguline kõneleja uusi keelendeid. Nendeks võivad olla sõnad või grammatilisi struktuurid. Keeleteadlased saavad loomingulist keelt uurides identifitseerida, kuidas keel muutub. Kuid mitte igaüks ei mõista antud uusi keelelisi elemente. Loomingulise keele mõistmiseks on vaja teadmisi. On vaja teada, kuidas keel töötab. Ja peab olema kursis maailmaga, kus rääkija elab. Alles siis on võimalik mõista, mida tahetakse öelda. Teismeliste släng on üheks selliseks näiteks. Lapsed ja noored leiutavad pidevalt uusi termineid. Täiskasvanud ei mõista tihtipeale neid sõnu. Nüüd on avaldatud isegi sõnaraamatuid, mis teismeliste slängi selgitavad. Aga raamatu ilmumise ajaks on tavaliselt sõnad juba pärast üht põlvkonda aegunud! Ent loomingulist keelt on võimalik õppida. Koolitajad pakuvad palju sellealaseid kursusi. Kõige tähtsam reegel on aga alati: aktiveerida oma sisemine hääl!