Vestmik

et Omastavad asesõnad 1   »   da Possessivpronominer 1

66 [kuuskümmend kuus]

Omastavad asesõnad 1

Omastavad asesõnad 1

66 [seksogtres]

Possessivpronominer 1

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti taani Mängi Rohkem
mina – minu jeg---m-n / --t jeg – min / mit j-g – m-n / m-t --------------- jeg – min / mit 0
Ma ei leia oma võtit. J-g---- ---e f-nde m-n---g-e. Jeg kan ikke finde min nøgle. J-g k-n i-k- f-n-e m-n n-g-e- ----------------------------- Jeg kan ikke finde min nøgle. 0
Ma ei leia oma sõidukaarti. Jeg-------------d- mi- ---l-t. Jeg kan ikke finde min billet. J-g k-n i-k- f-n-e m-n b-l-e-. ------------------------------ Jeg kan ikke finde min billet. 0
sina – sinu d- - -i- /--it du – din / dit d- – d-n / d-t -------------- du – din / dit 0
Leidsid sa oma võtme? H----u-f----t -i----g--? Har du fundet din nøgle? H-r d- f-n-e- d-n n-g-e- ------------------------ Har du fundet din nøgle? 0
Leidsid sa oma sõidukaardi? H-- d-----de- --n---l-et? Har du fundet din billet? H-r d- f-n-e- d-n b-l-e-? ------------------------- Har du fundet din billet? 0
tema – tema h-n-– -ans han – hans h-n – h-n- ---------- han – hans 0
Tead sa, kus ta võti on? Ve----- hv---h-ns-n---- --? Ved du, hvor hans nøgle er? V-d d-, h-o- h-n- n-g-e e-? --------------------------- Ved du, hvor hans nøgle er? 0
Tead sa, kus ta sõidukaart on? V-d-d-- -v-r--a-s bi--e---r? Ved du, hvor hans billet er? V-d d-, h-o- h-n- b-l-e- e-? ---------------------------- Ved du, hvor hans billet er? 0
tema – tema h-- ---e--es hun – hendes h-n – h-n-e- ------------ hun – hendes 0
Ta raha on kadunud. H--de--pe--e -- -æk. Hendes penge er væk. H-n-e- p-n-e e- v-k- -------------------- Hendes penge er væk. 0
Ja ta krediitkaart on ka kadunud. O- he------redi-ko-- e- -g---væk. Og hendes kreditkort er også væk. O- h-n-e- k-e-i-k-r- e- o-s- v-k- --------------------------------- Og hendes kreditkort er også væk. 0
meie – meie v--– vo-es vi – vores v- – v-r-s ---------- vi – vores 0
Meie vanaisa on haige. Vo-e- -o-f---- ---fa- er s-g. Vores morfar / farfar er syg. V-r-s m-r-a- / f-r-a- e- s-g- ----------------------------- Vores morfar / farfar er syg. 0
Meie vanaema on terve. V--es-mor-o--- --rmo- e- -a-k. Vores mormor / farmor er rask. V-r-s m-r-o- / f-r-o- e- r-s-. ------------------------------ Vores mormor / farmor er rask. 0
teie – teie I - -eres I – jeres I – j-r-s --------- I – jeres 0
Lapsed, kus on teie issi? Bør-- h-o--e--j-re- ---? Børn, hvor er jeres far? B-r-, h-o- e- j-r-s f-r- ------------------------ Børn, hvor er jeres far? 0
Lapsed, kus on teie emme? B-r-- --or -r-je-e- m--? Børn, hvor er jeres mor? B-r-, h-o- e- j-r-s m-r- ------------------------ Børn, hvor er jeres mor? 0

Loominguline keel

Tänapäeval on loovus üks oluline omadus. Igaüks tahab olla loominguline. Sest loomingulisi inimesi peetakse intelligentseteks. Ka meie keel peaks olema loominguline. Varem püüdsid inimesed rääkida nii korrektselt kui võimalik. Täna peaks inimene rääkima nii loominguliselt kui võimalik. Näiteks võib tuua reklaami ja uue meedia. Nad illustreerivad hästi, kuidas on võimalik keelega mängida. Viimase 50 aasta jooksul on loovuse osatähtsus oluliselt kasvanud. Selle nähtusega tegelevad isegi teadlased. Psühholoogid, haridustöötajad ning filosoofid uurivad loomeprotsesse. Loovust defineeritakse kui võimet luua midagi uut. Seega loob loominguline kõneleja uusi keelendeid. Nendeks võivad olla sõnad või grammatilisi struktuurid. Keeleteadlased saavad loomingulist keelt uurides identifitseerida, kuidas keel muutub. Kuid mitte igaüks ei mõista antud uusi keelelisi elemente. Loomingulise keele mõistmiseks on vaja teadmisi. On vaja teada, kuidas keel töötab. Ja peab olema kursis maailmaga, kus rääkija elab. Alles siis on võimalik mõista, mida tahetakse öelda. Teismeliste släng on üheks selliseks näiteks. Lapsed ja noored leiutavad pidevalt uusi termineid. Täiskasvanud ei mõista tihtipeale neid sõnu. Nüüd on avaldatud isegi sõnaraamatuid, mis teismeliste slängi selgitavad. Aga raamatu ilmumise ajaks on tavaliselt sõnad juba pärast üht põlvkonda aegunud! Ent loomingulist keelt on võimalik õppida. Koolitajad pakuvad palju sellealaseid kursusi. Kõige tähtsam reegel on aga alati: aktiveerida oma sisemine hääl!