Vestmik

et Kõrvallaused sõnaga et 1   »   da Bisætninger med ”at” 1

91 [üheksakümmend üks]

Kõrvallaused sõnaga et 1

Kõrvallaused sõnaga et 1

91 [enoghalvfems]

Bisætninger med ”at” 1

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti taani Mängi Rohkem
Ilm läheb võib-olla homme paremaks. V-jre--b-iv----ås-e be----i mo-gen. V_____ b_____ m____ b____ i m______ V-j-e- b-i-e- m-s-e b-d-e i m-r-e-. ----------------------------------- Vejret bliver måske bedre i morgen. 0
Kust te teate seda? H-or ve---u d-t -ra? H___ v__ d_ d__ f___ H-o- v-d d- d-t f-a- -------------------- Hvor ved du det fra? 0
Ma loodan, et see läheb paremaks. Je--h------at -et--l--er be--e. J__ h_____ a_ d__ b_____ b_____ J-g h-b-r- a- d-t b-i-e- b-d-e- ------------------------------- Jeg håber, at det bliver bedre. 0
Ta tuleb päris kindlalt. H-- --mm-r-hel- be--em-. H__ k_____ h___ b_______ H-n k-m-e- h-l- b-s-e-t- ------------------------ Han kommer helt bestemt. 0
On see kindel? E--d---s--k-r-? E_ d__ s_______ E- d-t s-k-e-t- --------------- Er det sikkert? 0
Ma tean, et ta tuleb. Jeg-v--,--- han--om---. J__ v___ a_ h__ k______ J-g v-d- a- h-n k-m-e-. ----------------------- Jeg ved, at han kommer. 0
Ta helistab kindlasti. Han -i---- bes-e-t. H__ r_____ b_______ H-n r-n-e- b-s-e-t- ------------------- Han ringer bestemt. 0
Tõesti? V-r-el--? V________ V-r-e-i-? --------- Virkelig? 0
Ma arvan, et ta helistab. J-- t--r,-----an r----r. J__ t____ a_ h__ r______ J-g t-o-, a- h-n r-n-e-. ------------------------ Jeg tror, at han ringer. 0
See vein on kindlasti vana. Vi-en e--s---e-- g--m--. V____ e_ s______ g______ V-n-n e- s-k-e-t g-m-e-. ------------------------ Vinen er sikkert gammel. 0
Teate te seda kindlalt? Ve--d- d---n-ja-t--? V__ d_ d__ n________ V-d d- d-t n-j-g-i-? -------------------- Ved du det nøjagtig? 0
Ma pakun, et see on vana. Je- --r-o--r--a- -en ----amm--. J__ f________ a_ d__ e_ g______ J-g f-r-o-e-, a- d-n e- g-m-e-. ------------------------------- Jeg formoder, at den er gammel. 0
Meie ülemus näeb hea välja. V--e----e--s-- -od- -d. V____ c___ s__ g___ u__ V-r-s c-e- s-r g-d- u-. ----------------------- Vores chef ser godt ud. 0
Arvate? Sy-es du? S____ d__ S-n-s d-? --------- Synes du? 0
Ma arvan, et ta näeb lausa väga hea välja. Je--s--e----d--, a----n -e- r---i- g-dt --. J__ s____ e_____ a_ h__ s__ r_____ g___ u__ J-g s-n-s e-d-a- a- h-n s-r r-g-i- g-d- u-. ------------------------------------------- Jeg synes endda, at han ser rigtig godt ud. 0
Ülemusel on kindlasti tüdruksõber. C--f-- --r bes-e-t-en---r-s--. C_____ h__ b______ e_ k_______ C-e-e- h-r b-s-e-t e- k-r-s-e- ------------------------------ Chefen har bestemt en kæreste. 0
Arvate tõesti? T-or ---vi-k--ig? T___ d_ v________ T-o- d- v-r-e-i-? ----------------- Tror du virkelig? 0
See on päris tõenäoline, et tal on tüdruksõber. D---e---e--t--u---t, -t --- --r-en-kær-ste. D__ e_ m____ m______ a_ h__ h__ e_ k_______ D-t e- m-g-t m-l-g-, a- h-n h-r e- k-r-s-e- ------------------------------------------- Det er meget muligt, at han har en kæreste. 0

Hispaania keel

Hispaania keel kuulub maailma keelte hulka. See on emakeeleks rohkem kui 380 miljonile inimesele. Lisaks räägib palju inimesi hispaania keelt teise keelena. Seepärast on hispaania keel üks suurimaid keeli maailmas. See on ka tuntuim romaani keel. Hispaanlased ise kutsuvad oma keelt español'ks või castellano'ks. Sõna castellano paljastab ka hispaania keele päritolu. See arenes välja Castille' piirkonna kohalikust keelest. Enamik hispaanlasi rääkisid castellano keelt umbes 16. sajandil. Tänapäeval kasutatakse mõisteid español ja castellano ühes ja samas tähenduses. Kuid keelel võib olla ka poliitiline mõõde. Hispaania keelt hajutasid erinevad vallutused ja kolooniad. Hispaania keelt räägitakse ka Lääne-Aafrikas ja Filipiinidel. Aga kõige rohkem hispaaniakeelseid inimesi elab Ameerikas. Kesk- ja Lõuna-Ameerikas on valdavaks keeleks just hispaania keel. Samas on ka USAs hispaaniakeelsete inimeste arv tõusuteel. USAs räägib hispaania keelt umbes 50 miljonit inimest. Seda on rohkem kui Hispaanias! Ameerika hispaania keel erineb Euroopa hispaania keelest. Erinevus seisneb kõige rohkem sõnavaras ja grammatikas. Ameerikas näiteks kasutatakse erinevat minevikuvormi. Ka sõnavaras on palju erinevusi. Mõned sõnad on kasutuses vaid Ameerikas, teised aga vaid Hispaanias. Kuid Ameerikas ei ole ühtset hispaania keelt. Ameerika hispaania keelel on palju variatsioone. Hispaania keel on inglise keele järel kõige õpitum keel maailmas. Ja selle võib selgeks saada võrdlemisi kiiresti. Mis sa ootad? - ¡Vamos!