Vestmik

et Minevik 4   »   da Datid 4

84 [kaheksakümmend neli]

Minevik 4

Minevik 4

84 [fireogfirs]

Datid 4

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti taani Mängi Rohkem
lugema l--e l___ l-s- ---- læse 0
Ma lugesin. J-g -ar --st. J__ h__ l____ J-g h-r l-s-. ------------- Jeg har læst. 0
Ma lugesin terve romaani läbi. J-g -a- læs---e-- r-----n. J__ h__ l___ h___ r_______ J-g h-r l-s- h-l- r-m-n-n- -------------------------- Jeg har læst hele romanen. 0
mõistma forstå f_____ f-r-t- ------ forstå 0
Ma mõistsin. Jeg--ar f-r-----. J__ h__ f________ J-g h-r f-r-t-e-. ----------------- Jeg har forstået. 0
Ma mõistsin tervet teksti. J----ar-fors-å-t h--- -eksten. J__ h__ f_______ h___ t_______ J-g h-r f-r-t-e- h-l- t-k-t-n- ------------------------------ Jeg har forstået hele teksten. 0
vastama s--re s____ s-a-e ----- svare 0
Ma vastasin. J-- h-- -v-r-t. J__ h__ s______ J-g h-r s-a-e-. --------------- Jeg har svaret. 0
Ma vastasin kõigile küsimustele. Je- har--vare---å--lle sp-rg-må-. J__ h__ s_____ p_ a___ s_________ J-g h-r s-a-e- p- a-l- s-ø-g-m-l- --------------------------------- Jeg har svaret på alle spørgsmål. 0
Ma tean seda – ma teadsin seda. Je--v-d-de- –-j---har v---t det. J__ v__ d__ – j__ h__ v____ d___ J-g v-d d-t – j-g h-r v-d-t d-t- -------------------------------- Jeg ved det – jeg har vidst det. 0
Ma kirjutan seda – ma kirjutasin seda. J-- --r---r-d-- - -eg -ar -kr-v-- --t. J__ s______ d__ – j__ h__ s______ d___ J-g s-r-v-r d-t – j-g h-r s-r-v-t d-t- -------------------------------------- Jeg skriver det – jeg har skrevet det. 0
Ma kuulan seda – ma kuulsin seda. Je--hør-r--e--– -eg---r -ø-t d--. J__ h____ d__ – j__ h__ h___ d___ J-g h-r-r d-t – j-g h-r h-r- d-t- --------------------------------- Jeg hører det – jeg har hørt det. 0
Ma toon selle ära – ma tõin selle ära. J-g-hent----e- ---eg-h-- he--et det. J__ h_____ d__ – j__ h__ h_____ d___ J-g h-n-e- d-t – j-g h-r h-n-e- d-t- ------------------------------------ Jeg henter det – jeg har hentet det. 0
Ma toon selle – ma tõin selle. Je--t--er --- m-d - --g-h-r t-g----e--m-d. J__ t____ d__ m__ – j__ h__ t____ d__ m___ J-g t-g-r d-t m-d – j-g h-r t-g-t d-t m-d- ------------------------------------------ Jeg tager det med – jeg har taget det med. 0
Ma ostan selle – ma ostsin selle. J-g-køb-- d-t-–--e- ha---ø-t----. J__ k____ d__ – j__ h__ k___ d___ J-g k-b-r d-t – j-g h-r k-b- d-t- --------------------------------- Jeg køber det – jeg har købt det. 0
Ma ootan seda – ma ootasin seda. J-- for-en-e--de- - --- -ar -orv---et-det. J__ f________ d__ – j__ h__ f________ d___ J-g f-r-e-t-r d-t – j-g h-r f-r-e-t-t d-t- ------------------------------------------ Jeg forventer det – jeg har forventet det. 0
Ma seletan seda – ma seletasin seda. J-g---rklar-------–-j-g har-fo--l--et--et. J__ f________ d__ – j__ h__ f________ d___ J-g f-r-l-r-r d-t – j-g h-r f-r-l-r-t d-t- ------------------------------------------ Jeg forklarer det – jeg har forklaret det. 0
Ma tunnen seda – ma tundsin seda. Je---ende- d-t --je- ha--k-n-t--e-. J__ k_____ d__ – j__ h__ k____ d___ J-g k-n-e- d-t – j-g h-r k-n-t d-t- ----------------------------------- Jeg kender det – jeg har kendt det. 0

Negatiivseid sõnu ei tõlgita emakeelde

Mitut keelt oskavad inimesed tõlgivad lugedes alateadlikult teksti oma emakeelde. See toimub automaatselt; see tähendab, et lugeja ise ei märka seda. Võiks öelda, et aju töötab nagu sünkroontõlk. Kuid ta ei tõlgi kõike! Üks uurimus on tõestanud, et ajul on nö sisemine filter. Filter otsustab, mida tõlkida. Ja tuleb välja, et filter ignoreerib teatud sõnu. Emakeelde ei tõlgita negatiivseid sõnu. Teadlased valisid katse tegemiseks hiina keelt emakeelena rääkivad inimesed. Kõik katsealused rääkisid teise keelena inglise keelt. Katsealused pidid hindama erinevaid ingliskeelseid sõnu. Antud sõnadel oli erinevad tundevarjundid. Seal hulgas oli positiivseid, negatiivseid ja neutraalseid mõisteid. Aju uuriti, kui katsealused antud sõnu lugesid. Teadlased mõõtsid nende aju aktiivsust. Nii said nad teada, kuidas aju sel ajal töötab. Sõnade tõlkimisel saadetakse ajusse signaale. See näitab, et aju on aktiivne. Samas ei näidanud katsealused üles mingit aktiivusust negatiivsete sõnade puhul. Tõlgiti vaid positiivseid ja neutraalseid sõnu. Veel pole teadlased selgust saanud, miks see nii on. Teoreetiliselt peab aju töötlema kõiki sõnu korraga. Samas võib olla, et filter annab kiirelt sõnadest ülevaate. Sõnu analüüsitakse juba võõrkeeles lugemise ajal. Kui sõna on negatiivne, siis on mälu blokeeritud. See tähendab, et ta ei suuda leida vastavat sõna oma emakeeles. Inimene ei ole sõnadele reageerimise osas nii tundlik. Võib-olla tahab aju neid kaitsta emotsionaalse šoki eest...