Vestmik

et Eitamine 2   »   da Benægtelse 2

65 [kuuskümmend viis]

Eitamine 2

Eitamine 2

65 [femogtres]

Benægtelse 2

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti taani Mängi Rohkem
Kas see sõrmus on kallis? Er-r--gen---r? E_ r_____ d___ E- r-n-e- d-r- -------------- Er ringen dyr? 0
Ei, see maksab ainult sada eurot. Ne-- den-ko-t-- k-n --ndred-----o. N___ d__ k_____ k__ h_______ e____ N-j- d-n k-s-e- k-n h-n-r-d- e-r-. ---------------------------------- Nej, den koster kun hundrede euro. 0
Kuid mul on ainult viiskümmend. Men---- -a----n ha-v---d-. M__ j__ h__ k__ h_________ M-n j-g h-r k-n h-l-t-e-s- -------------------------- Men jeg har kun halvtreds. 0
Oled sa juba valmis? E---- a--ere-e færdig? E_ d_ a_______ f______ E- d- a-l-r-d- f-r-i-? ---------------------- Er du allerede færdig? 0
Ei, veel mitte. Ne-- --k----d--. N___ i___ e_____ N-j- i-k- e-d-u- ---------------- Nej, ikke endnu. 0
Aga kohe olen valmis. Me--je---------- f--d-g. M__ j__ e_ s____ f______ M-n j-g e- s-a-t f-r-i-. ------------------------ Men jeg er snart færdig. 0
Soovid sa veel suppi? Vi- -u---v--m--e su-pe? V__ d_ h___ m___ s_____ V-l d- h-v- m-r- s-p-e- ----------------------- Vil du have mere suppe? 0
Ei, ma ei taha rohkem. Nej,-j-- --l-i------v--me--. N___ j__ v__ i___ h___ m____ N-j- j-g v-l i-k- h-v- m-r-. ---------------------------- Nej, jeg vil ikke have mere. 0
Aga veel üht jäätist. Men -- i- m---. M__ e_ i_ m____ M-n e- i- m-r-. --------------- Men en is mere. 0
Elad sa juba kaua siin? Har ---b-e- h-r --n--? H__ d_ b___ h__ l_____ H-r d- b-e- h-r l-n-e- ---------------------- Har du boet her længe? 0
Ei, alles esimest kuud. Nej--kun e- m--ed. N___ k__ e_ m_____ N-j- k-n e- m-n-d- ------------------ Nej, kun en måned. 0
Kuid ma tunnen juba palju inimesi. M---j-- k----r-a--e-ede-ma-----en-e-k--. M__ j__ k_____ a_______ m____ m_________ M-n j-g k-n-e- a-l-r-d- m-n-e m-n-e-k-r- ---------------------------------------- Men jeg kender allerede mange mennesker. 0
Sõidad sa homme koju? Kør---du -j-m i mo--en? K____ d_ h___ i m______ K-r-r d- h-e- i m-r-e-? ----------------------- Kører du hjem i morgen? 0
Ei, alles nädalavahetusel. N-j, fø--- i --e--n---. N___ f____ i w_________ N-j- f-r-t i w-e-e-d-n- ----------------------- Nej, først i weekenden. 0
Aga ma tulen juba pühapäeval tagasi. Me- j-g--omm-r ---b-g- -l-ered- på--ø---g. M__ j__ k_____ t______ a_______ p_ s______ M-n j-g k-m-e- t-l-a-e a-l-r-d- p- s-n-a-. ------------------------------------------ Men jeg kommer tilbage allerede på søndag. 0
Kas su tütar on juba täiskasvanud? Er d-- -a--er --le-e-e-v-kse-? E_ d__ d_____ a_______ v______ E- d-n d-t-e- a-l-r-d- v-k-e-? ------------------------------ Er din datter allerede voksen? 0
Ei, ta on alles seitseteist. Ne------ e-------y---n. N___ h__ e_ k__ s______ N-j- h-n e- k-n s-t-e-. ----------------------- Nej, hun er kun sytten. 0
Aga tal on juba poiss-sõber. Men h-- --r -l-ere-- en-kæ---t-. M__ h__ h__ a_______ e_ k_______ M-n h-n h-r a-l-r-d- e- k-r-s-e- -------------------------------- Men hun har allerede en kæreste. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + taani (1-100) MP3 taani (1-100)
Videot ei leitud!

Mida sõnad meile ütlevad

Maailmas on kokku mitu miljonit raamatut. Mitu neid siiani kokku on kirjutatud, on teadmata. Raamatutes peitub suur hulk teadmisi. Kui keegi suudaks kõik need raamatud läbi lugeda, teaks ta elu kohta väga palju. Sest raamatud näitavad meile, kuidas meie maailm muutub. Igal ajastul on oma raamatuid. Lugedes saame me aimu, mis on tol hetkel inimese jaoks oluline. Kahjuks ei suuda keegi kõiki raamatuid läbi lugeda. Kuid kaasaegse tehnoloogia abil saame me raamatuid analüüsida. Digitaliseerimise abil saab raamatuid salvestada nagu andmeid. Seejärel on võimalik antud sisu analüüsida. Nii saavad keeleteadlased teada, kuidas meie keel on muutunud. Veelgi huvitavam on aga lugeda sõnade sagedusi. Seda tehes saame teada, kui olulised mingid asjad on. Teadlased uurisid enam kui 5 miljonit raamatut. Antud raamatud pärinesid viimasest viiest sajandist. Kokku analüüsiti 500 miljardit sõna. Sõnade esinemise sagedus näitab, kuidas elasid inimesed siis ja kuidas elavad nad nüüd. Keel kajastab ideesid ja trende. Näiteks sõna mehed on kaotanud osa oma tähendusest. Tänapäeval kasutatakse seda harvemini kui varem. Sõna naised sagedus on aga hoopis tunduvalt tõusnud. Samuti saab sel moel aimu, mida meile süüa meeldib. Viiekümnendatel oli oluliseks sõnaks jäätis. Pärast seda muutusid populaarsekd sõnad pizza ja pasta . Viimasel paaril aastal on domineerima hakanud sõna sushi. Keelesõpradele on üks hea uudis... Meie keel kasum rohkem sõnu igal aastal!