Vestmik

et Omadussõnad 1   »   da Adjektiver 1

78 [seitsekümmend kaheksa]

Omadussõnad 1

Omadussõnad 1

78 [otteoghalvfjerds]

Adjektiver 1

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti taani Mängi Rohkem
vana naine e--gam----k----e e_ g_____ k_____ e- g-m-e- k-i-d- ---------------- en gammel kvinde 0
paks naine e--t-----inde e_ t__ k_____ e- t-k k-i-d- ------------- en tyk kvinde 0
uudishimulik naine en nysge-r---kv-nde e_ n________ k_____ e- n-s-e-r-g k-i-d- ------------------- en nysgerrig kvinde 0
uus auto en ny -il e_ n_ b__ e- n- b-l --------- en ny bil 0
kiire auto en-----i--b-l e_ h_____ b__ e- h-r-i- b-l ------------- en hurtig bil 0
mugav auto e- ---fo----el-bil e_ k__________ b__ e- k-m-o-t-b-l b-l ------------------ en komfortabel bil 0
sinine kleit en--lå--jole e_ b__ k____ e- b-å k-o-e ------------ en blå kjole 0
punane kleit en---d--j--e e_ r__ k____ e- r-d k-o-e ------------ en rød kjole 0
roheline kleit e---r-n-k-o-e e_ g___ k____ e- g-ø- k-o-e ------------- en grøn kjole 0
must kott e----rt t--ke e_ s___ t____ e- s-r- t-s-e ------------- en sort taske 0
pruun kott e- ---n t-ske e_ b___ t____ e- b-u- t-s-e ------------- en brun taske 0
valge kott e------ -as-e e_ h___ t____ e- h-i- t-s-e ------------- en hvid taske 0
toredad inimesed r----m-n--sk-r r___ m________ r-r- m-n-e-k-r -------------- rare mennesker 0
viisakad inimesed h-f--ge----ne---r h______ m________ h-f-i-e m-n-e-k-r ----------------- høflige mennesker 0
huvitavad inimesed inter-ss-nt- -ennesker i___________ m________ i-t-r-s-a-t- m-n-e-k-r ---------------------- interessante mennesker 0
armsad lapsed s-de---rn s___ b___ s-d- b-r- --------- søde børn 0
ulakad lapsed fr---e-b-rn f_____ b___ f-æ-k- b-r- ----------- frække børn 0
head lapsed a----e-b-rn a_____ b___ a-t-g- b-r- ----------- artige børn 0

Arvutid suudavad taasluua kuuldud sõnu

Inimene on kaua unistanud võimest lugeda mõtteid. Me kõik sooviksime teada, mida teine mingil hetkel mõtleb. Siiani pole see unistus veel teoks saanud. Isegi tänapäeva tehnoloogia abil ei suuda me mõtteid lugeda. Teiste mõtted jäävad endiselt saladuseks. Kuid me võime ära tunda, mida keegi teine kuulis! Seda on tõestanud teaduslik eksperiment. Teadlastel õnnestus rekonstrueerida kuuldud sõnu. Selleks analüüsisid nad katsealuste ajulaineid. Kui me midagi kuuleme, muutub meie aju aktiivseks. Ta peab töötlema kuuldud keelt. Selle protsessi käigus tekib ajul teatud käitumismuster. Seda mustrit on võimalik elektrootide abil salvestada. Ning antud salvestist on veel võimalik töödelda! Arvuti abil on seda võimalik muuta helimustriks. Nii ongi võimalik määrata, mis sõna inimene kuulis. See põhimõte kehtib kõigi sõnade kohta. Iga sõna, mida me kuuleme, tekitab kindla signaali. Signaal on alati seotud sõna kõlaga. Seega on antud signaal ‘vaid’ vaja tõlkida akustiliseks signaaliks. Kui on teada sõna helimuster, tunned ära ka sõna. Katsealused kuulsid katse käigus päris sõnu ja väljamõeldud sõnu. Seega osa sõnu polnud olemas. Vaatamata sellelel oli võimalik ka tundmatuid sõnu rekonstrueerida. Tuntud sõnu saab väljendada arvuti abil. Neid on ka võimalik kuvad monitoril. Nüüd loodavad teadlased, et varsti suudavad nad keelesignaale paremini mõista. Niisiis unistus mõtete lugemisest jätkub...